Raamatu "Media Literacy in Schools: practice, production and progression" peatüki "Animation, moving image literacy and creativity" analüüs.

 Link artiklile

Antud artiklis on kirjeldatud 2 animatsiooni loomist.

Esimeses projektis, Punamütsike, osalesid 3-4 last, vanuses 7-9 aastat.  Projekti algul arutleti, mis on  animatsioon ning vaadati animeeritud filme. Põhieesmärgiks oli filmi tegemise tehniline pool. Lastele tutvustati kuidas filmi seeria faile kokku panna ja kuidas saada liikumine. Seejärel tutvustati tarkvara ja veebikaamerat. Selles projektis kasutati stoppkaadri (Stop Motion Pro) võtet ja tavalist veebikaamerat, millel on hea fokuseerimine, et võtta välja täisekraanil lähivõtteid. Harjutati tegelaskujude võimalikult sujuvat liigutamist. Põhjaliku arutelu käigus, loodi filmi sisu ja kava.  Tegelasteks olid mänguasjad nt. väikesed plastilised kujud, millel liikuvad jäsemed ja pea, või omatehtud savimudelid. Süzeeks lastele hästi tuntud muinasjutt. Hiljem lisati monteerimisel juurde dialoogid, muusika ja heliefektid. Tarkvara oli väga lihtne kasutada ja aru saada.

Lastele õpetas see planeerimist, tähelepanu, loovust ja seotust erinevate valdkondade vahel, nt lugemine, muinasjutu kirjeldamine, pildid, kirjutamine, kultuur jne. Õppe-eesmärgiks oli liikuva kujutise kirjaoskus ehk omandada meediakirja oskus. Olulisel kohal arutelu, kuidas ja miks midagi teha.

Teine film „Lend vabadusse“ on tehtud 6 lapsega, vanuses 10-11 aastat. Antud projekti algul said lapsed tutvuda  kinos animeeritud filmidega ja osaleda erinevates töötubades, juhendajateks oskajad inimesed. Projekt kestis pikalt, lastele ja õpetajatele olid toeks erinevad professionaalid. Projektis kasutati kompuuteranimatsiooni ja tavalist digikaamerat. Projektis on kasutatud joonistamist, maalimist, kollaazI, arvutianimatsiooni, muusikariistu, vokaalsuse ja digitaalse monteerimise tarkvara. Kui projekt valmis, siis lapsed said vaadata oma loodud animatsiooni kino ekraanilt.

Arvan, et antud animatsioone saaks rakendada ka meie lasteaedades, kuid alustada tuleks lihtsamatest ja lühematest filmidest. Animatsiooni loomisega saab hakkama iga õpetaja, keda see huvitab. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist ja see ei nõua ka väga palju tehnoloogilisi vahendeid. Õpetajal peab olema vaid  mingid teadmised animatsiooni loomise protsessidest, takvarast ja filmimiseks/pildistamiseks vajalikust digivahendist. Õpetaja oskus lapsi kaasata mängib siin suurt rolli.

HT praktika

Õpileping ja selle analüüs

Varasemalt ei ole mul olnud kokkupuudet HT praktikal viibimisega ning siiani ei ole praktiliselt lastega kasutaud tehnoloogiat. Praktika käigus loodan saada kogemusi ja kindlustunnet IKT vahendite kasutamisel lastega õppetöös. Lugedes praktika ülesandeid, tekib tahtmatult üsna suur hirm, kas saan hakkama. Seda just sellepärast, et ise lasteaias ei tööta, ning teistega ( lapsed, lasteaiaõpetajad) võib olla alguses suhtlemine hirmutav.
Minu eesmärk on saada enesekindlust ja lastega nautida koostööd. Ning ehk saavad ka õpetajad ja lapsed inspiratsiooni, et kasutada IKT vahendeid rohkem lasteaia õppetöös. Samamoodi tahan täita HT praktika ülesanded ning uurida, kui palju tehnoloogilisi vahendeid õpetajad lasteaias õppetöös kasutavad.
Oma eesmärkide saavutamiseks loodan abi saada õppejõult ja kursuse kaaslastelt. Lasteaia õpetajalt loodan saada igakülgset tuge, kuna lasteaias ise ei tööta, siis võib sealses keskkonnas tegutsemine olla natuke keerulisem.
Oma eesmärgid olen saavutanud, kui olen HT praktika ülesanded edukalt sooritanud. Lähtuvalt õpetaja haridustehnoloogilistele pädevustele sean eesmärgiks arendada enda pädevusi I kategoorias (õppijate innustamine ja nende loovuse arendamine). Seda just sellepärast, et kuna mul ei ole eelnevalt olnud võimalik selles ISTE pädevuse kategoorias edasi jõuda, kuna puudus õppijate õpetamise võimalus.

IKT vahendite ja IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis-analüüs

HT praktika lasteaias viisin läbi lühikese ja üldise intervjuu seoses IKT vahendite ja IKT-põhiste õppemängude kasutamisest. Arvamusi sain 4lt õpetajalt ja ühe rühma lastelt, lastevanematega mul intervjuud teha ei õnnestunud.
Õpetajatele ma aega ettevalmistuda ei andnud. Eesmärgiks oli neile mitte seletada küsimusi lahti, vaid saada vastuseid, mida õpetajad tegelikult teavad.
Minu küsimused-vastused olid sellised:

• Kas Te teate, mis on IKT vahendid?
• Kas Te kasutatae IKT vahedeid lastega õppetöös? 
• Milliseid IKT vahendeid Te kasutate?
• Juhtul kui ei kasuta, siis millised on põhjused, miks ei kasuta?
• Palun tuua näide, kuidas või mille puhul kasutate?
• Milliseid IKT-põhiseid õppemänge Te kasutate?
• Mis tingimustel Te kasutaksite IKT vahendendeid rohkem õppetöös?

Intervjuude kokkuvõte:
Kõik õpetajad teavad, mis on IKT vahendid ja kasutavad neid. IKT vahenditest toodi välja järgmised vahendid: isiklik nutitelefon, arvuti, läpakas, tahvelarvuti, digifotoaparaat; vähem kasutatakse projektorit, Bee- ja Blue Bot roboteid. Erinevaid vahendeid kasutatakse:

• arvutist videod, õppetöö kinnistamiseks;
• Bee Botid õppetöö rikastamiseks, laste lemmik "maakaart" Bee Bottidega reisitakse ühest riigist teise;
• tahvelarvuti, individuaalselt õppetöös. Näiteks numbri või sõnamängud;
• tahvelarvuti, unejuttude kuulamiseks;
• nutitelefon pildistamiseks ja filmi tegemiseks (laste päeva jäädvustamine);
• digifotoaparaat, näiteks looduse pildistamiseks.

Vastused õppemängude kasutamise kohta olid üsna kesised ja tundus kohati, et õpetajad ka ei osanud neid väga nimetada. Vastuseks sain: erinevad loogika, matemaatika ja tekstülesanded; Learning Apps; meediakasvatus. Üks õpetaja ütles, et ei kasutagi, kuna liiga väikesed lapsed, teine õpetaja ei osanud sellele küsimusele vastata. Õpetajad tõid välja, et iseenesest ei jää IKT vahendite kasutamine tehnoloogia taha. Kül aga arvati, et neile meeldiks, kui oleks juures mõni tahvelarvuti, et lastega individaalselt ülesandeid lahendada, suurem ekraan, parem wifi. Oluliseks märksõnaks peeti ajapuudumist ning liigne planeerimine. Üks õpetaja ütles, et on kül saanud haridustehnoloogi õppe aga sooviks, et oleks rohkem järelkursuseid, sest esialgne entusiasm on kadunud.

Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Mina kaardistasin enda eelmise töökoha Rännaku Lasteaia HT taristut, kuigi ma seal enam ei tööta, siis külastan seda jätkuvalt ja hoian kontakti vanade kolleegidega.
Lasteaias on 6 rühma, esimesel korrusel on 3 rühma, direktori -, arendusjuhi - ja muusikaõpetaja kabinet ning pedagoogiline kabinet ja veel õpetajate tuba. Teisel korrusel on 3 rühma ja suur saal.
Igas rühmas on oma lauaarvuti, varustatud interneti ja kõlaritega, samamoodi on igas rühmas ka muusikakeskus. 2s rühmas on ka tänu vanematele digifotoaparaat ja ühes ka printer.
Pedagoogilisest kabinetist võib leida suure printer/koopiamasina, arvuti, digitaalse fotoaparaadi ja projektori. Neid võivad kasutada kõik õpetajad. Printimiseks tuleb enamus õpetajatel kasutada ühist printerit. Maja peale kokku on 10 arvutit, nende hulka kuuluvad 6 rühma -, direktori-, arendusjuhi -, muusika õpetaja-, ja pedagoogilise kabineti arvutid. Hiljuti saadi juurde ka üks läpakas ja projektor. Lisandunud on ka 10  Bee Botti ja 6 Blue Botti. Suur saal on lükandustega jagatud kaheks, liikumis tegevuste pool, milles õpetajad kasutavad rühma muusikakeskust ja muusika tegevuste pool, kus on üks suur muusikakeskus, mida kasutavad muusikaõpetaja ja ka teised õpetajad.
Õpetajad kasutavad meelsasti haridustehnoloogilisi vahendeid, projektori kasutamine võiks olla tihedam, pildistamiseks kasutavad enamus õpetajaid pigem oma nutiseadmeid, aga vahel ka ühist digifotoaparaati. Üldiselt on õpetajate valmisolek vahendite kasutamiseks hea. Kui õpetajad jäävad mingi asja kasutamisel hätta, siis aitab neid arendusjuht.

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Lapsevanematega suhtlemiseks kasutatakse kõige rohkem Gmaili ja Eliisi. Lasteaia siseselt on eraldi meililistid. Õppeaasta lõpus teeb juhtkond lastevanematele tagasiside küsitluse läbi Google Doci. Juhtkond peab oluliseks lastevanematega suhtlemisel oma kodulehte ja oluline on ka toidublogi. Õpetajad kasutavad üsna palju Youtube, Lastekas.ee ning ideede ammutamiseks Googlet, Pinteresti ning Krokotak
Lastele meeldivad erinevad arvuti mängud kui ka Youtube, kust saab kuulata muusikat ja vaadata ägedaid videoid.


Õppetegevuse planeerimine ja kavandamine

Õppetegevuse piksillatsioon "Meil on päkapikud käinud" planeerimine sai alguse oktoobris, juhendajaga arutledes jõudsime ideele, et piksillatsioon´i läbiviimiseks sobiks hästi detsembri kuu. Lasteaia poolene juhendaja lisas antud nädala nädalakavasse minu planeeritud tegevuse. Kuna tegemist oli jõulukuu esimese nädalaga, siis otsustasid lapsed, et sobiks hästi päkapiku ja jõuludeks valmistumise teema.
Juhendaja ja lastega käisin ideed enne teostamist, arutamas mitu korda. Tegevuse läbiviimine oli planeeritud kahele päevale.
Rühm: Lepatriinud, vanus 6-7 aastat
Nädala teema: Teeme ise jõulud.
Eesmärgid:
Laps õpib valmistama lumehelbeid.
Laps oskab jagada oma ideid.
Laps saab aru kuuldu sisust.
Laps tunneb rõõmu ühistegevusest.
Laps saab teadmisi piksillatsiooni loomise etappidest.

Lõimimine: kunst(lumehelveste valmistamine), matemaatika (lumehelveste voltimine), liikumine( piksillatsiooni tarvis aegalane liikumine ja enda liikumise läbimõtlemine), keel ja kõne (arutelu teemal animatsioon)
Vahendid piksillatsiooniks: digifotoaparaat, statiiv, arvuti
Vahendid rühmaruumi kaunistamiseks: paber, käärid, PVA liim

Animatsiooni loomine ja analüüs.

Piksillatsiooni loomine lastega

Läbiviimise kirjeldus:

Lasteaia poolse juhendajaga kohtusime 1.11.17, arutlesime läbi tegevuse, mida võiks lastega teha ning mida selleks vaja on. Lastevanematele saatsime meili "projekti" ülevaatest, kuupäevadest ja loa saamiseks 20.11.17

• Esmaspäeval (27.11.17) kohtusin lastega ja teavitasin neid järgmisel päeval toimuvast. Sättisin paika fotoaparaadi ja statiivi. Käisin mitu korda mõttes tegevuse läbi.

• Teisipäeval arutlesime koos, mis on pilt, film ja näitlemine. Panime paika tegevuskava, arutlesime läbi kuidas meie "projekt" võiks välja näha ja mida me selleks tegema peame.  Harjutasime lastega kuidas liikuda ja võtteplatsil käituda. Eesmärgiks oli luua stseen, mida pildistatakse ning hiljem pannakse pildid programmiga nii kiiresti liikuma, et tekiks lühifilm. Filmi tarvis kujundasime ka oma võtteplatsi, lapsed kujundasid aknad imeilusate lumehelveste ja lumememmedega. Filmi sisuks oli meil valitud kuidas päkapikud salaja läbi akna lastele sussi sisse komme panevad ja lapsed peale ärkamist avastavad, et neil on päkapikud käinud ning tunnevad selle üle headmeelt. Abilised päkapikud ja sussitäitjad said valitud liisusalmi abil.Pildistamine sujus meil ilma viperusteta ja meeskonnatöö oli väga hea, lapsed paistsid tegevust nautivat. Filmivõtted läbi, läksin mina neid koju arvutisse tõmbama ja järjekorda sättima. Lubasin lastele järgmisel hommikul  näidata, mis meil välja tuli.

• Kolmapäeval arutlesime kuidas pildid arvutisse said ja näitasin neile programmi, kuhu pildid pandud said ja lisasime muusika. Seejärel vaatasime päris mitu korda laste loodud teost. Lapsed olid õnnelikud ja neil jagus ainult positiivseid sõnu tehtu kohta.

Meie tulemus on vaadatav ainult läbi lingi, ning fail on privaatne.
https://youtu.be/ru6x1ORN67E

Reflektsioon:
Üldiselt arvan, et ma sain ülesandega hästi hakkama. Kuna ma töötasin antud lasteia rühmas 2 aasta tagasi, siis oli positiivne suhtumine lastevanematel. Süzee oli mul pikalt ennem valmis mäeldud, kuna tegin seda lastega esimest korda, siis tegevus pidi olema lihtsasti teostatav, et ei peaks lapsi liialt palju suunama. Lapsed said näitlemisega väga hästi hakkama ja nad nautisid protsessi. Eriti meeldis neile filmivõtte tausta dekoreerimine. Saabumas oli jõuluaeg ja lapsed vaimustusid lumehelvestest ja jõulude ootamise teemast, kirss toridil oli muidugi järgmisel päeval sadama hakanud lumi.
Pilte tuli mul kokku 375, oleksin soovinud, et susside täitumise efekt oleks paremini esitletud, lapsed, kes väljaspool fotoaparaadi vaatevälja susse kommidega täitsid, said väga hästi hakkama. Tõdesin, et Movie Makeri programm ei võimalda teha paljusid asju, mida oleksin soovinud. Piltide vaheldumine natuke häirib mind, aga kui kiiremini vahelduma panna, siis oleks justkui " fast forward" nuppu vajutatud, sega sai vaheldumist ikka natuke aeglasemaks pandud. Monteerimine iseenesest raske ei olnud. Kül oli mul probleeme faili üleslaadimisel, fail oli drive lisamiseks liiga suur, pidin laadima youtube, mida ise natuke kardan, et keegi võõras seda ei näeks.
Lastevanematele saatsin tänuavaldused ja video lingi vaatamiseks. Siiani on tagasiside olnud väga positiivne, seda nii lastelt, õpetajalt kui ka lastevanematelt.
Oli väga huvitav kogemus, kindlasti teeksin seda varsti veel, ilmselt läheks see järjest paremaks :D

Õppetegevuse läbiviimine ja analüüs

Kevadel otsustasin sõimepraktika raames luua õppevahendi (LINK), et toetada õppetegevust.
Nädala teema oli "Sipsik otsib kevades rohelist" Laste vanus 3-4 aastat
Nädala eesmärgid olid:

Üldoskused: Laps täidab õpetaja antud lihtsamaid ülesandeid.

Mina ja keskkond: Laps oskabõpetaja abiga tähele panna muutusi looduses.

Keel ja kõne: Laps oskab vaikselt kuulata üliõpilase jutustamist.

Matemaatika: Laps loendab õpetaja abiga 5ni.

Liikumine: Laps teeb õpetaja juhendamisel kaasa liigutusi.

Muusika: Laps kuulab linnulaulu.

Nädala algul vaatlesime õues kevade tunnuseid, kirjutasin kolmel päeval üles põhilised lastega leitud kevade märgid. Et lastel oleks pilt selgem, sest tegemist oli 3-4 aastaste lastega, siis otsustasin teha neile näitliku õppevahendi. Aluseks võtsin powerpoint esitluse, millele lisasin igale järgnevale slaidile uue kevade tunnuse, millest kokku tuli kevade pilt. Kuna slaidid jooksid järjest, siis  pidin lastelt küsima suunavaid küsimusi. Selleks tegin endale nn tegevuskava, tegevus algas hommikul toas ja jätkus peale sööki õues.


10.00 minnakse õue varjualuse alla, õpetaja võtab kaasa õppetegevuse jaoks valmis pandud asjad: arvuti, luubid, kriidid ja piknikuteki.
Õuesõppeklassis laotab õpetaja maha teki, millele palub lapsed istuma. Õpetajaga koos loetakse tervitussalmi:
Täna tuleb tore päev,
Enda ümber sõpru näen.
Tere sõber, tere, tere,
Koos on meie lastepere.
Tere hommikust ….. (iga laps ütleb õpetaja osutamisel oma nime)
Õpetaja küsib lastelt, kas nad tahaksid täna ka oma keha tervitada ja virgutada. Lapsed tõusevad püsti ja viiakse läbi virgutusliigutused (õpetaja näitab ette, lapsed teevad kaasa):
Tõusen üles päikesega, (sirutavad käed üles)
Raputan ennast rõõmuga. ( raputavad ennast)
Hästi pikaks sirutan, ( sirutavad käed kõrgele üles)
Puuna ennast kõigutan, (kiigutavad ennast)
Maad ma tänan toidu eest, ( puudutavad käega põrandat)
Sõber rõõmsa tuju teeb. (kallistavad enda kõrval sõpra)

Õpetaja kiidab lapsi usina kaasategemise eest: „Nüüd olete kõik ilusasti ilsasti üles ärganud ja valmis koostööd tegema. Kas te palun istuksite, mul on teile midagi põnevat näidata.“ (Lapsed istuvad)
„Kas te olete märganud, et täna on ilus päev ja päike paistab? (Jah) Kas lund on veel maas? ( Ei ole ) Teate, mulle tundub, et meile on kevad saabumas, kas teile ka? (Ja) Oh, kuulake, ma kuulsin midagi. (lapsed vaatavad ringi) Kuulake teie ka hästi tähelepanelikult, kas te kuulete?“ (Vaikus, lapsed kuulatavad) Õpetaja küsib: „Mis see teeb sellist häält? (Linnud) Jaa need on linnud, kes on lõunamaalt meid tervitama tulnud. Näete, me oleme juba mitu päeva avastanud uusi muutuseid õues. Paistab, et kevad hakkab saabuma.“
 „Ma annan teile kõigile luubid, kas te aitaksite mul otsida märke, et kevad hakkab saabuma. (Jah) Me ju kõik väga ootame kevade saabumist. Te olete nii tublid ja teie abiga saame kindlasti teada mida kevad meile juba toonud on. Lähme teeme ringi ümber lasteaia ja vaatame mida me leiame. Kas te olete nõus? (Jah) Kui keegi midagi avastab, siis palun kutsuge teisi ka, et kõik näeksid, mida põnevat leidsid, aga palun ära teistest kaugele mine.“
Õpetaja on enne tegevust uurinud, millistes kohtades on märke kevade saabumisest. Õetaja plaanib koos lastega luupide abil vaadelda märke kevadest: rohtu, lumikellukesi, pungi ja lehti. Silmadega vaatleme päikest ja linde, ning kuulame nende laulu. Õpetaja rõõmustab iga lapse tähelepaneku üle ja elab sellele kaasa.
Ringiga õuesõppeklassi tagasi jõudes palub õpetaja lapsed jälle istuma. Õpetaja avab toolile pandud arvuti ja räägib: Teate, mul on arvutis üks pisike „Sipsik“, (LINK) kes tahab ka kevadet üles leida. Tal on ainult üks raagus puu. Kas te oleksite nõus teda aitama?“ (Jah)
Õpetaja küsib lastelt suunavaid küsimusi, millele lapsed proovivad vastata (kuna õppevahendis ilmuvad pildid teatud järjekorras, siis õpetaja küsib suunavaid küsimusi, tahtes jõuda kindla vastuseni).
Milliseid asju võiks Sipsik praegu kevadel leida? Milliseid kevade märke te täna  jalutades leidsite? (Lapsed toovad esile erinevaid tunnuseid.) Aitame „Sipsikul“ neid ükshaaval leida.
Esimesena: Kas te märkasite, et lund ei ole ja jala all on natuke juba rohelisem? ( Jah) Mis asi see võis olla? Luubiga uurisite oma mängu väljakul? (eeldatav vastus rohi) (Slaidile ilmub ROHI.) Õpetaja näitab lastele rohuliblesid ja annab neid lastele katsuda. Mida rohi kasvamiseks vajab? (vett, mulda, päikest) Milline on rohi käega katsudes? (pehme) Mis värvi on rohi? (roheline)
Teisena: Aga milliseid muutuseid te nägite peenras? (lapsed ei oska vastata) Mis sealt nina välja oli pistnud, neil olid valged õied? (lilled) (Slaidile ilmuvad LUMIKELLUKESED.) Õpetaja näitab lastele lilli ning annab neile lilli katsuda. Kas te mäletate, mis nende nimi on? (lumikellukesed) Nuusutakse neid, kuidas nad lõhnavad? (ei tunne lõhna)
Kolmandana: Kuidas teile tundub, kas praegu on juba õues soojem kui siis kui lumi oli maas? (lumega on külm, peab soojalt riidesse panema) Mis asi see on mis meid õues soojendab ja valgust annab? (päike) (Slaidile ilmub PÄIKE.) Jaa päike piilub pilve vahelt välja. Päike on meile järjest lähemal ja ilmad muutuvad koguaeg soojemaks, varsti saab õue minna ilma jopeta  ning paljajalu muru peal joosta.
Neljandana: Kuid meile on tagasi saabunud veel keegi. Kelle laulu me ennem kuulsime? (linnulaulu) (Slaidile ilmuvad LINNUD.) Jaa palju linde on soojalt maalt meile tagasi lennanud. Kas te praegu näete mõnda lindu? (lapsed vaatavad ringi. Vaadake, vares!) Eelmisel nädalal me vaatasime kuldnokapesa arvutist. Kas te mäletate, mida kuldnokad oma pessa viisid? (sammalt). Küll te olete tublid lapsed ja teate nii palju. Täitsa õige kuldnokad viisid  sammalt oma pessa.
Viiendana: Kuid kas te puudel nägite mingeid muutuseid? Lasteaia ukse juures vaatasime põõsaid ja puuoksasid, mida me seal nägime? (pungad, lehed) Mis värvi need olid? (pruunid ja kleepusid, lehed olid rohelised) (Slaidile ilmuvad LEHED.)   Täitsa õige, me leidsime pungad ja lehed. Õpetaja näitab lastele pungi ja lehti ning annab lastele neid katsuda. Pungadest, võrsuvad varsti lehed ja puud lähevad roheliseks. Lapsed, te olete väga tublid, me leidsime päris palju kevade tunnuseid. Kas te oskate nimetada, mida me aitasime Sipsikul leida? (päike, linnud, rohi, lehed, lilled) Õpetaja aitab lastel nimetada ja loendada kevademärke arvuti ekraanilt. Kas te aitate minuga koos loendada kokku esimesed kevade tunnused? (1, 2, 3, 4, 5) Paistab, et „Sipsik“ leidis meie abiga üles esimesed kevade märgid. Te olete ikka tähelepanelikud ja abistavad lapsed. Kas te tahaksite nüüd mängima minna? Päike paitab nii ilusati põski.

Lastele nn avastamine väga meeldis ja nad olid sellesse väga süvenenud, et ära arvata järgmine kevade tunnus. See õppevahend aitas näitlikult õppetegevust siduda, lihtsustada ja kokku võtta.

Eneseanalüüs ISTE pädevustest lähtuvalt. 

Kasutasin eneseanalüüsiks ISTE pädevuste mudelit, et visuaalselt näha, kuhu olen võrreldes eelmise ISTE pädevuste analüüsi, 2 aastaga jõudnud, ning millistes kohtades olen arenenud või veel on vaja areneda. Erinevates pädevustes olen arenenud läbi HT praktika, ELU projekti "Õpime mängides ja mängime õppides". Samuti ka erinevate ülikooli ainete raames, teostamist vajavate ülesannete  ning tehnoloogia kasutamist õpetades oma perekonnale.

ISTE pädevustest lähtuvalt arvan, et olen omandanud järgmised oskused:

• Õppijate innustamine ja nende loovuse arendamine.

1.1.3 Digivahendeid kasutades koostab õppijate loovust ja innovatsiooni arendavaid õpiülesandeid.
1.2.3 Digivahendite abil koostab näiteid elulise probleemi lahendamiseks, kaasab õppijaid etteantud probleemi lahendamisse.
1.3.2 Valib (ülesandest lähtuvalt) sobiva reflektsioonimeetodi ja juhendab õppijaid selle rakendamisel.

• Digiajastule kohaste õpetamis-ja hindamisvõtete arendamine

 2.1.5 Analüüsib ja hindab valitud meetodi sobivust õppijate vajaduste, õpikeskkonna ja õpieesmärkidega
2.2.3 Loob, kohandab ja kombineerib õppetöös erinevaid digitaalseid õppijates uusishimu ja aktiivsust ärgitavaid õppematerjale.
2.3.2 Leiab ja kombineerib digikeskkonnas individuaalseid ja rühmatöö ülesandeid, mis arvestavad õppijate individuaalse eripäradega

• Õpetaja eeskuju digiajastu töö-ja õppimis kultuuri kandjana.

3.1.3 Lahendab töövahendite kasutamisel tekkivaid probleeme iseseisvalt (info, KKK, foorum), kombineerib erinevaid vahendeid, muudab veebikeskkonna seadeid.
3.2.3 Loob rühmale/kursusele/projektile suhtluskeskkonna/kanali (list, foorum, Koolieleu keskkond jne.)
3.3.3 Jagab omaloodud materjale erinevates meediumites, formaatides ja keskkondades ning tähistab need märksõnade abil.
3.4.3 Kasutab uurimistegevuses digivahendeid andmete kogumiseks, talletamiseks ja korrastamiseks.

• Digiühiskonnas kodanikuna käitumine

4.1.1 Õpetab kasutama arvuteid ja lisaseadmeid säästlikult ja otstarbekalt, arvestades seonduvate ohtudega enda tervisele ja privaatsusele.
4.2.1 Kaardistab digivahendite kasutamise võimalused oma klassis/rühmas/kogukonnas.
4.3.2 Kirjeldab vastutustundetut käitumist digikeskkonnas konkreetse juhtumi näitel.

• Kutsealane areng ja eestvedamine

5.1.3 Analüüsib ja uurib praktikakogukonna tegevust, esitleb uurimistulemusi.
5.2.1 Koostab professionaalse arengu e- portfoolio.
5.3.1 Kasutab interneti otsingusüsteeme ja erinevaid veebipõhiseid infoallikaid, et leida oma valdkonnas ajakohaseid uuringuid.
5.4.2 Koostab hariduse arengutrendidest ja toimivatest praktikatest digiajastul ning jagab seda kolleegidega.