laupäev, 13. jaanuar 2018

HT ametijuhend

Õpetaja ametijuhendi analüüs (rühmatöö) (Meeskonna töö aine) (arvestuslik)

Mis on ametijuhendi eesmärk
Millistest osadest koosneb
Kelle huvides koostatud
erinevus töölepingu ja ametijuhendi vahel.

Ametijuhend võiks olla struktureeritud, mitte "essee" laadne. Kohustused, õigused, vastutused võiksid olla eraldi välja toodud. Sees peaks olema ka muutmise kord, koostamise kuupäev. Vormistus hea ja mugav lugeda. Andmed alluvuse, aruannete esitamise kohustus (kellele), kes asendab ja keda asendab. Ht tehnoloog tegeleb õppekava arendamise eest. Kellele allub ja kellele esitab tehnoloog aruanded. Kes asendab HT tehnoloogi ja keda võib asendada HT tehnoloog. ....see ei ole minu pädevuses (HT tehnoloog- muusika õpetaja, ei ole augu täide). Ametikoha eesmärk, väga oluline, õpetaja õigused/kohustused, kuidas on tasakaalus. Ht tehnoloog ei pea olema igapäevases suhtelemises lastega. Ametijuhendi koostamisel lähtuda reaalsusest (ametijuhendi muutmise kord).
Avalik teenistuse seadus, ametijuhendi koostamine. Tööaeg läheb töölepingu sisse. Ametijuhend on seotud antud töökohaga (ametiga), mitte ei ole individuaalne. Eeldused ja nõuded ametikohale. Valdaks pedagoogikat, ikt vahendeid, (soovituslik inglise keel). Kelle huvides on ametijuhend koostatud tööandja ja töötaja vaheline. Ametijuhend aitab selgitada vaidlusi. Mida minult oodatakse, eeldatakse.
Tee valmis ametijuhendi visioonid, ei pea olema valmis ametijuhend.

Koolituskava (iseseisev töö 3)
Mida teeb koolitaja ja mida sab õppija. Mis on koolituse eesmärk.
Läbi viia 5 inimesega. Nt kuidas koostada ühiseid dokumente googledrives. Kuidas jagada!!!! Peab õpetama vähemalt 1 oskust õpetajale, ära mine liiga suureks. Vaata õppevideosid, õppematerjale. Millist vajadust näeb õppeala juhataja, direktor, lähtu sellest. Oluline on saada tagasiside, kuidas küsida. Koosta vormi peale.
nt Cliptomize, arvesta erinevate tingimustega, nt et videod ei tööta, kuidas on wifi jne.Nt lae videod alla. Emaze keskkond (lisa saab Hitsast)
Õppeprotsessi kirjeldus
Koolitus on 2 etapiline. Koolitus toimub ühel päeval. Vajalik eelnev ettevalmistus: teha oma konto Emaze keskkonda ja mõelda välja 3 slaidi materjal (selleks otsida omale vajalik materjal, olla ettevalmistanud ka pildi lisamiseks,.....)Osalejatele saadetakse piltlik kokkuvõte. Kohapeal valmistab osaleja oma esitluse ja eitleb seda teistele osalejatele. Lõpus arvamusuuring, kuidas saab Emaze keskkonnas esitlust kasutada õppetöös ja esitlusel. .....
Avel lisaks pildid (Drives)

Praktika ül 1,2
IKT- vajaduse kaardistus
dokumenteerida, eliis, e-lasteaed. Lähtu oma lasteaia vajadustest. Ei pea vormistuselt olema tabel.

neljapäev, 11. jaanuar 2018

ELU projekt

ELU projekt "Õpime mängides ja mängime õppides"
ELU (erialiasid lõimiv uuendus) projekt
Ülikooli III kursusel sai osaletud ühes vahvas ELU projektis.

LINK

kolmapäev, 10. jaanuar 2018

Meediakasvatuse loengupäevik

LOENGUPÄEVIK

LOENG 1
Meedia ja digitaal tehnoloogia erinevused ja ühisosa sinu arvates?

Meedia – mingi sõnum, mida edastatakse paberkandjal, ekraanil või raadiost.
Digitehnoloogia – tehtiline vahend, info vahendamiseks
Erinevused: digitehnoloogia on reaalselt käega katsutav asi, mis on meedia vahendajaks, meedia on info.
Ühisosa: sõnumikandjad, info vahendajad

Millega võiks tegeleda (järgnevaid) definitsioone silmas pidades meediakasvatus ?

Kriitilise mõtlemise oskus- selekteerida, mis on õige ja mis on vale, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine.
Massikommunikatsiooni protsessi mõistmine- meediasõnumi mõistmine ja tõlgendadamine, isiklike tähenduste loomine ja ebaolulise välja filtreerimine.
Teadlikkus meedia võimalikest mõjudest indiviidile ja ühiskonnale- kõige mõjutatavamad on lapsed. Ja sellest tulenevalt õpetada kriitilist suhtumist meediasse. Kõik mida näed või kuuled ei ole tõsi.
Meedia analüüsimise ja selle üle arutlemise strateegiate tundmine- sisu üle arutlemine, eristada oluline ebaolulisest, leida vajalik info.
Meedia sisu kui kultuuri ja meie elu peegeldava ja mõjutava“teksti” mõistmine-erinevate jutustuste ja piltide vaatlemise kaudu.
Võime nautida, mõista ja väärtustada meedia sisu- hariduslikul eesmärgil, üldise silmaringi laiendamine, teadlikkuse tõstmine.
Tõhusate ja vastutustundlike meedia loomise oskuste areng- õpetaja suunatud erinevate meedianähtuste tutvustamine, meediasõnumite tõlgendamine koos lastega.

Mil viisil (mõtle võimalustele ja meetoditele) neid oskusi arendada ?

Põhimeetod on meedia üle arutlemine, õpetada nautima ja väärtustama meedia sisu.
Suunata ning julgustada lapsi küsima abi ja infot täiskasvanult.
Olla teadlik enda ümber toimuvast, mitte passiivne ja seetõttu haavatav.
Oskus õigesti küsimusi küsida, selle kohta, mida sa vaatad, loed või kuulad.

Leidke iga mõjutüübi juurde 1 praktiline näide elust enesest:

Emotsionaalsed mõjud (meeleolu) – rahutus, emotsioonide kontroll. Digisõltuvuse tagajärjel tekivad lohutamatud nutuhood, vajadus pidevalt nutiseadmes mängida ja ka raevuhood. Ärritumine digivahendi mittelubamisel. Laps on tihti tujukas.
Füüsilised mõjud – nägemine, unehäired, kaob sirge rüht, kuna lapsed kipuvad digivahendit kasutades ebaloomulikus asendis olema. Keha muutub nn „lodevaks“
Käitumuslikud mõjud – agressiivsus kuna mängud kipuvad olema tihti vägivaldsed, närvilisus, reaalsustaju kadu, laps ei taju mängitud aega.
Vaimsed/tunnetuslikud/kognitiivsed mõjud:
Areng – liigse tarbimise tagajärjel areng hilistub ning tekivad õpiraskused.
Ümbritseva maailma mõistmine – reaalsus hakkab segunema.

Leidke iga sisuvormi juurde 1 praktiline tegevus/metoodiline võte

Helid- rõõmus muusika vs kurb muusika. Kas tekitab lastele erinevat meeleolu?
Pildid- pilt võib olla petlik (photoshop). Suurusete muutmine. Mis tundeid tekitab?
Tekstid- rõõmsalt, kurvalt, ilmekalt loetud tekst. Milline meeldib rohkem ? Tekst on sama.
Videod- erinevad võimalused tähelepenu saavutamiseks.
Animatsioonid- illusiooni loomine, suumimine mõjutavad meie maailma.

Minu mõtted:
Sellest loengust sain enda jaoks olulist infot. On oluline, et täiskasvanu mõistaks, mis on meediakasvatus, et toetada last sellega tutvumisel. Kui laps saab algusest saati õiget infot meedia kohta ning kuidas selles maailmas toimida, siis on ka tulevikus vähem selle teemalisi ohte. Meedia võib olla väga kasulik õppevahend, aga selles tuleks osata orienteeruda ja eristada olulisust ebaolulisest.

LOENG 2
Enne kui alustame...
VÄITED: õige või vale

Lastearstide arvates ei tohiks alla aastased lapsed üldse tehnoloogiat kasutada. – õige
5-12 aastased ei tohiks tehnoloogiat kasutada päevas rohkem kui 2 tundi. – õige
Digitehnoloogia kasutamine nõuab meediakirjaoskust ja selle õpetamist. – vale
Digivahendite kasutamine võimaldab väikelastel paremini maailma tundma õppida. – vale
Videodefitsiit tähendab seda, et laste õpetamisel kasutatakse liiga vähe audiovisuaalset materjali. – vale
3-aastane laps on piisavalt küps kandma ekraanilt nähtut üle päris ellu. – vale
Kõige enam muretsevad laste liigse tehnoloogiakasutuse pärast lapsevanemad. – vale
Digivahendite kasutamine on laste jaoks õpetlik ja hariv siis, kui nad saavad seda teha üksi ja iseseisvalt. – vale
Aju arengule mõjub tehnoloogia kasutamine pigem hästi.- vale
Parim viis lapsi tehnoloogia halbade mõjude eest kaitsta on kujundada neis ekraaniväliseid harjumusi ja huvisid, luua lähedane kiindumussuhe ja pühendada neile aega ja tähelepanu kaasates nad täisväärtusliku liikmena pere igapäevategemistesse. – õige

Soovitusi 0-3 eluaastase lapse vanematele

Lapse arenguks on kõige parem rahulik keskkond ja vähe tehnoloogiat.
Liigne tehnoloogia kasutamine pole lapsele hea.
Lapse ei oska seostada ekraanil olevat päris eluga, kui tal puudub eelnev kogemus.Seal on vajalik täiskasvanu seletus.
Nutiseade ei arenda last enne 2- eluaastat.
Mida väiksem laps, seda vähem ta ekraanilt õpib.
Väike laps ei vaja beebivideosid.
Eelista lapsega koosolemist ja mängimist.

Soovitusi 3-7 eluaastase lapse vanematele

Digimaailmast hakkab saama õpikeskkond.
Video vaatamisel on oluline lapsevanema kommentaar ja selgitamine
Arvutis olemise aeg olgu kooskõlas vanusega.
Liiga suur meedia tarbimine tekitab sõltuvust ja arenguhäireid.
Ekraan kui ülestimuleeriv keskkond ei ole hea enne magamajäämist (1h enne mitte lubada kasutada)
Ekraanivalgus stimuleerib aju üle.
Eelistage lapsega koosolemist ekraanile.
1 tund arvutit ja 1 tund muud tegevust, parem kui õues
Mida rohkem on päriselu kogemusi, seda rikkalikum on lapse maailm

Loe järgnev (töölehel olev materjal) iseseisvalt läbi ja pane kirja (või kirjuta kommentaar materjali juurde):
1 küsimus- kui palju peaks/võiks õpetama/õpetada meediat eelkoolieas?
1 tekkinud seos õpetamisega- laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, suhtlemise jms kaudu.
1 tekkinud seos oma kogemusega- ekraani sõltuvus, raskused õige rühi hoidmisega
1 näide, mida oled lastega teinud aga ei teadnud, et see on meediakasvatus- videode vaatamine ja nende analüüs. NT „Jänku Juss“

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2. § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Lasteaed „toetab/.../lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.”

Suur osa sellest, mida me maailma kohta teame, pärineb meediast
Meedia pole kunagi objektiivne
Laste maailmapilt?

Mõtlemiseks!
Kuidas on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatu seotud eelneva kolme väitega?
Õpetaja eesmärgistab lasteaias õppe- ja kasvatustegevuse. Kuna meediat kogeb laps kõikjal enda ümber ja tal puudub veel oskus teha vahet, mis on õige ja vale ning milline informatsioon on just tema jaoks, siis vajab ta täiskasvanu juhendamist ja suunamist, et orienteeruda meediamaailmas, et ta kogeks ja saaks tundma meedia positiiveset poolt. Mis õigel juhendamisel tekitab lapsele positiivse maailmapildi.

Meediakasvatust saab siduda kõikide ÕKT valdkondadega. KUIDAS?

Mina ja keskkond: vaatleme online kaameratest metsloomi.
Keel ja kõne: pildi järgi erinevate metsloomade kirjeldamine.
Matemaatika, kunst: otsime internetist erinevaid metsloomi, prindime ja lõikame välja. Joonistame paberile metsloomade söögikoha ja moodustame kleepides erinevate loomade gruppe, kellel on kõht tühi ja on sööma tulnud.
Muusika, liikumine: kuulame lastelaule metsloomadest ja jäljendame tantsides nende liikumist. Nt kuidas karu kõnnib, jänes hüppab jne.

Kokkuvõte meediakasvatusest:
Tänapäeval areneb tehnoloogia meeletu kiirusega ja kogub inimesi enda ümber. Me kõik näeme enda ümber palju koolilapsi, kes veedavad palju aega ninapidi telefonis või arvutis. Kuna see käib tänapäeva laste juurde ja täielikult ära seda keelata ei saa, siis on oluline roll täiskasvanutel meedia kasutus muuta ohutuks. Kuidas ja mida internetis ohutult kasutada, oleks soovituslik lapsele selgeks teha juba ennem kooliiga, et ta oleks ohtudest ja võimalustest teadlik. Selles aitavad kaasa just meediaalased teadmised, kõigepeealt peaks täiskasvanu endale selgeks tegema mida meedia endas õigupoolest peidab ja milliseid teadmisi lastele edasi anda, seoses meedia kasulikkuse ja ka ohtudega. Eelkõige on oluline meediakirja oskus, et osata kriitiliselt mõelda, meedias orienteeruda, osata analüüsida ja vastu võtta õiget infot, et õpetada lastele meediakasvatust. Selle eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja meediaoskusi, see on pigem uus suund mitte niivõrd kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning – looja kujundamiseks (Europa 2009, viidanud Kristi Vinter). Sinna alla käib nii teadlikkuse tõstmine emotsionaalsete mõjude-, füüsiliste-, kui ka käitumuslike mõjude kohta.
Nii televiisorist kui ka internetist võib saada väga olulist ja õpetlikku infot filmidest, näiteks loodus- ja tekkefilmid. Muidugi saab kasulikku ja õpetlikku infot ka raamatutest, kuid kui lapsed veel lugeda ei oska, siis ainult piltide vaatamisest võib lastele väheseks jääda. Filmidele on aga enamasti lihtsalt ja selge häälega peale loetud, selgitav ja kirjeldav jutt. Lastele jääb väga kiiresti nähtu meelde. Seega on õpetajal väga hea võimalus kasutada meediakasvatust enda kasuks, laste arendamisel. Kasulikud on ka erinevad õppemängud, mida lapsevanem leiab internetist ja õpetaja saab ise õppetegevusteks luua. Tehnoloogiat on lapsel kõige turvalisem avastada koos täiskasvanuga.

Loodusõpetuse didaktika. (video analüüs ja õppe- ja kasvatustegevuse kava)

I osa
Video analüüs:
1. Milliseid ettevamistusi või eeltegevusi õpetaja pidi tegema, et see õpitegevus õnnestuks ja miks need olulised on? Too välja vähemalt 3 ettevalmistust ja/või eeltegevust.

Õpetajal on eelnevalt valmis pandud kõik katseks vajalikud õppevahendid. Kõikidel lastel on vahendid ühesugused. See annab õpetajale võimaluse kirjeldada lastele esmeid ühtemoodi. Tegevuses saavad kõik lapsed osaleda ning seda üheaegselt. Kui lapsed ise katse läbi teevad, siis on täenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt
Õpetajal on katse eelnevalt läbi mõeldud ning ta teab, millised esemed upuvad ja millised ujuvad. See on oluline, sest katse tulemused peavad olema lapsele selged ja üheselt aru saadavad. Õppetegevuse eesmärgid , erinevad etapid ja abistavad küsimused on selged ning arusaadavad. Tegevus on lastele huvitav, tänu sellele on lapsed hästi keskendunud ning arutlevad õpetajaga kaasa. Läbimõeldud katse annab võimaluse tegevuse sujuvaks läbiviimiseks. Katse puhul on tegemist sellise korraldatud kogemusega, mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Katse planeerimisel lähtub õpetaja sellest, milline on katse eesmärk- mida lapsed peavad peale katset teadma või oskama.
Õppetegevuse koht. Õpetaja on paigutanud lapsed istuma nii, et kõik näevad õpetajat võrdselt, nii on õpetajal lihtsam lapsi juhendada. Tegevuses saavad kõik lapsed osaleda üheaegselt. Õpetaja on suunaja rollis, lastega samal tasandil.

2. Mis õnnestus õpetajal eriti hästi (nii, et see on sulle eeskujuks)? Miks? Too välja ja analüüsi vähemalt 2 aspekti.

Õpetaja oli suunaja rollis, lastega ühel tasandil. Õpetaja suutis juba sissejuhatuses tekitada lastes huvi ning koondadas laste tähelepanu endale. Tekkis põnev arutelu ja seoste loomine igapäevaeluga. Lastel oli võimalus aktiivselt katsest osa võtta ja arvamust avaldada. Õpetaja juhendamine oli lastele lihtne jälgida.
Eriti hästi õnnestus õpetajal valdkondade lõimimine. Erinevaid valdkondi: keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond käsitleti sujuvalt. Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud, sellest lähtudes on soovitatav seostada looduskeskkonda teiste õppevaldkondadega.

3. Mida Sina teeksid teisiti? Miks? Too välja ja analüüsi vähemalt 1 aspekt.

Õpetajal oli abiks assistent ja katse viidi läbi heas keskkonnas, mis oleks andnud õpetajale võimaluse lapsi hästi jälgida. Õpetaja aga ei jälginud, kas kõik lapsed leidsid õige nimetatud eseme.
Lõpetavas osas oleksin ise lasknud lastel loendada oma kausi sisu ja võrrelnud saadud tulemusi.

II osa

Õppe- ja kasvatustegevuse kava

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 11.04.2017	Laste vanus:3-4 Laste arv: 20	Üliõpilane: Sirli Kahar
Teema: Sipsik otsib kevades rohelist
Eesmärgid:
Üldoskused: Laps saab aru lihtsamatest korraldustest ja täidab neid
Mina ja keskkond: Laps oskab õpetaja abiga tähele panna muutusi looduses.
Keel ja kõne: Laps võtab osa vestlusest ja vastab lihtsamatele küsimustele
Matemaatika: Laps oskab õpetaja abiga loendada 5ni.
Liikumine: Laps teeb õpetaja juhendamisel kaasa liigutusi.
Muusika: Laps kuulab linnulaulu.

Tegevuse käik

Tegevuse osad	Õpetaja tegevus põhjalikult	Õpetaj abi või assitendi kaasamine	Vahendid
I Sisse-juhatus	Nädala teema kevade märgid Laps saabub vanemaga rühma, tervitab õpetajat ja ütleb vanemale head aega. Õpetaja juhatab lapse aknale oma vanemale lehvitama. Ootamise ajal palub õpetaja tähelepanu pöörata aknalaual kasvavatele murudele ja vaasis olevatele okstele. Õpetaja küsib suunavalt ja imestunult: Kas sa juba nägid, et täna on muru jälle pikem ja okstel olevad lehed suuremad? Kas sa tead miks see nii võiks olla? ( jõuda vestlusega päikseni ja temperatuurini). Õptaja palub lapsel leida tema nimega murutopsik (murutopsis on jäätisepulk, millele on laps joonistanud ja kirjutanud oma nime, et oma topsi teistest eristada). Õpetaja palub lapsel vaadata, kas tema muru vajaks kastmist, seda saab teada kui paned sõrme vastu mulda, kas on kuiv või märg? Kui on kuiv, siis sinu muru vajaks natukene vett. Kas sa tahaksid oma murule natuke vett tuua? Õpetaja kiidab last hooliva käitumise eest ja saadab ta teistega mängima.	Õpetaja abi jätkab vaatlusega, kui selleks vajadus tekib.	Kastekann
II Põhiosa	10.00 minnakse õue varjualuse alla, õpetaja võtab kaasa õppetegevuse jaoks valmis pandud asjad: arvuti, luubid, kriidid ja piknikuteki. Õuesõppeklassis laotab õpetaja maha teki, millele palub lapsed istuma. Õpetajaga koos loetakse tervitussalmi: Täna tuleb tore päev, Enda ümber sõpru näen. Tere sõber, tere, tere, Koos on meie lastepere. Tere hommikust ….. (iga laps ütleb õpetaja osutamisel oma nime) Õpetaja küsib lastelt, kas nad tahaksid täna ka oma keha tervitada ja virgutada. Lapsed tõusevad püsti ja viiakse läbi virgutusliigutused (õpetaja näitab ette, lapsed teevad kaasa): Tõusen üles päikesega, (sirutavad käed üles) Raputan ennast rõõmuga. ( raputavad ennast) Hästi pikaks sirutan, ( sirutavad käed kõrgele üles) Puuna ennast kõigutan, (kiigutavad ennast) Maad ma tänan toidu eest, ( puudutavad käega põrandat) Sõber rõõmsa tuju teeb. (kallistavad enda kõrval sõpra) Õpetaja kiidab lapsi usina kaasategemise eest: „Nüüd olete kõik ilusasti ilsasti üles ärganud ja valmis koostööd tegema. Kas te palun istuksite, mul on teile midagi põnevat näidata.“ (Lapsed istuvad) „Kas te olete märganud, et täna on ilus päev ja päike paistab? (Jah) Kas lund on veel maas? ( Ei ole ) Teate, mulle tundub, et meile on kevad saabumas, kas teile ka? (Ja) Oh, kuulake, ma kuulsin midagi. (lapsed vaatavad ringi) Kuulake teie ka hästi tähelepanelikult, kas te kuulete?“ (Vaikus, lapsed kuulatavad) Õpetaja küsib: „Mis see teeb sellist häält? (Linnud) Jaa need on linnud, kes on lõunamaalt meid tervitama tulnud. Näete, me oleme juba mitu päeva avastanud uusi muutuseid õues. Paistab, et kevad hakkab saabuma.“ „Ma annan teile kõigile luubid, kas te aitaksite mul otsida märke, et kevad hakkab saabuma. (Jah) Me ju kõik väga ootame kevade saabumist. Te olete nii tublid ja teie abiga saame kindlasti teada mida kevad meile juba toonud on. Lähme teeme ringi ümber lasteaia ja vaatame mida me leiame. Kas te olete nõus? (Jah) Kui keegi midagi avastab, siis palun kutsuge teisi ka, et kõik näeksid, mida põnevat leidsid, aga palun ära teistest kaugele mine.“ Õpetaja on enne tegevust uurinud, millistes kohtades on märke kevade saabumisest. Õetaja plaanib koos lastega luupide abil vaadelda märke kevadest: rohtu, lumikellukesi, pungi ja lehti. Silmadega vaatleme päikest ja linde, ning kuulame nende laulu. Õpetaja rõõmustab iga lapse tähelepaneku üle ja elab sellele kaasa. Ringiga õuesõppeklassi tagasi jõudes palub õpetaja lapsed jälle istuma. Õpetaja avab toolile pandud arvuti ja räägib: Teate, mul on arvutis üks pisike „Sipsik“, (LINK) kes tahab ka kevadet üles leida. Tal on ainult üks raagus puu. Kas te oleksite nõus teda aitama?“ (Jah) Õpetaja küsib lastelt suunavaid küsimusi, millele lapsed proovivad vastata (kuna õppevahendis ilmuvad pildid teatud järjekorras, siis õpetaja küsib suunavaid küsimusi, tahtes jõuda kindla vastuseni). Milliseid asju võiks Sipsik praegu kevadel leida? Milliseid kevade märke te täna jalutades leidsite? (Lapsed toovad esile erinevaid tunnuseid.) Aitame „Sipsikul“ neid ükshaaval leida. Esimesena: Kas te märkasite, et lund ei ole ja jala all on natuke juba rohelisem? ( Jah) Mis asi see võis olla? Luubiga uurisite oma mängu väljakul? (eeldatav vastus rohi) (Slaidile ilmub ROHI.) Õpetaja näitab lastele rohuliblesid ja annab neid lastele katsuda. Mida rohi kasvamiseks vajab? (vett, mulda, päikest) Milline on rohi käega katsudes? (pehme) Mis värvi on rohi? (roheline) Teisena: Aga milliseid muutuseid te nägite peenras? (lapsed ei oska vastata) Mis sealt nina välja oli pistnud, neil olid valged õied? (lilled) (Slaidile ilmuvad LUMIKELLUKESED.) Õpetaja näitab lastele lilli ning annab neile lilli katsuda. Kas te mäletate, mis nende nimi on? (lumikellukesed) Nuusutakse neid, kuidas nad lõhnavad? (ei tunne lõhna) Kolmandana: Kuidas teile tundub, kas praegu on juba õues soojem kui siis kui lumi oli maas? (lumega on külm, peab soojalt riidesse panema) Mis asi see on mis meid õues soojendab ja valgust annab? (päike) (Slaidile ilmub PÄIKE.) Jaa päike piilub pilve vahelt välja. Päike on meile järjest lähemal ja ilmad muutuvad koguaeg soojemaks, varsti saab õue minna ilma jopeta ning paljajalu muru peal joosta. Neljandana: Kuid meile on tagasi saabunud veel keegi. Kelle laulu me ennem kuulsime? (linnulaulu) (Slaidile ilmuvad LINNUD.) Jaa palju linde on soojalt maalt meile tagasi lennanud. Kas te praegu näete mõnda lindu? (lapsed vaatavad ringi. Vaadake, vares!) Eelmisel nädalal me vaatasime kuldnokapesa arvutist. Kas te mäletate, mida kuldnokad oma pessa viisid? (sammalt). Küll te olete tublid lapsed ja teate nii palju. Täitsa õige kuldnokad viisid sammalt oma pessa. Viiendana: Kuid kas te puudel nägite mingeid muutuseid? Lasteaia ukse juures vaatasime põõsaid ja puuoksasid, mida me seal nägime? (pungad, lehed) Mis värvi need olid? (pruunid ja kleepusid, lehed olid rohelised) (Slaidile ilmuvad LEHED.) Täitsa õige, me leidsime pungad ja lehed. Õpetaja näitab lastele pungi ja lehti ning annab lastele neid katsuda. Pungadest, võrsuvad varsti lehed ja puud lähevad roheliseks	Õpetaja abi aitab õpetajat lasteaia õuealal jalutades	Luubid Õppevahend „Sipsik otsib kevadet“ on koostatud eelmisel päeval vaatluse käigus leitud kevade märkidest. PowerPoindi igale slaidile ilmuvad need nupu vajutusega. LINK Lastele näiatmiseks: rohulibled, lumikellukesed, lehed ja lehepungad
III Lõpetav osa	Lapsed, te olete väga tublid, me leidsime päris palju kevade tunnuseid. Kas te oskate nimetada, mida me aitasime Sipsikul leida? (päike, linnud, rohi, lehed, lilled) Õpetaja aitab lastel nimetada ja loendada kevademärke arvuti ekraanilt. Kas te aitate minuga koos loendada kokku esimesed kevade tunnused? (1, 2, 3, 4, 5) Paistab, et „Sipsik“ leidis meie abiga üles esimesed kevade märgid. Te olete ikka tähelepanelikud ja abistavad lapsed. Kas te tahaksite nüüd mängima minna? Päike paitab nii ilusati põski.

Animatsiooni õpileping

Õpileping
Varasemalt animatsioonide loomisega kokkupuuteid ei ole, ühel korral olen kasutanud Filmora videotöötlusprogrammi, muud kokkupuuted puuduvad. Antud aines sooviksin teada saada kuidas animatsioone luua ja kuidas seda lastega läbi viia ning õppetöös kasutada. Samuti sooviksin omandada teadmisi videotöötlusprogrammidest. Eriti sooviksin just praktilist õpet programmide kasutamisel.
Minu eesmärk on saada teadmisi erinevate programmide kasutamisest, et luua animatsioone ning läbi selle rikastada lasteaia õppetööd.
Esmased teadmised soovin saada loengutes, eriti erinevate programmide käsitlemise kohta. Järgnevalt üritan leida teemakohast kirjndust, et võimalikult palju endale sellekohast infot saada. Seejärel tahaksin praktiliselt luua animatsiooni.
Oma eesmärkide saavutamiseks loodan abi saada õppejõult ja kursuse kaaslastelt. Lasteaia õpetajalt loodan saada igakülgset tuge, kuna lasteaias ise ei tööta, siis võib sealses keskkonnas tegutsemine olla natuke keerulisem. Teemakohast materjali loodan leida internetist ja raamatutest. Kindlasti vajaksin ma töötlusprogramme, millega tutvuda, need peaksid olema katsetamise perioodil vabavaralised.
Oma eesmärgid olen saavutanud, kui olen saanud lugeda erinevat kirjandust, õppinud kasutama mõnda videotöötlusprogrammi. Olen endaga rahul kui suudan ise luua mõne animatsiooni.

Koolivalmiduse artikleid

Artiklite ülevaade ja analüüs

Powell, P. J. (2010). The Messiness of Readiness. Early Learning.
Antud artikli autor mõtiskleb selle üle, mis on koolivalmidus ja millal on laps kooliküps. Koolivalmiduse terminit peetakse üldlevinud mõisteks. Mõiste varieerub vastavalt kontekstist. Õpetajatel, lastevanematel, poliitikutel jne. on erinevad arusaamad koolivalmidusest. Suures joones ollakse samal arvamusel, et koolivalmidus on seotud sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega ning koolivalmidus on omadus, mis kujuneb lapse kasvades ja annab edukuse koolis.
Samuti arutleb autor koolivalmidust hindavate testide ja selle üle, et samas vanuses lapsed võivad olla oma arenguastmelt väga erinevad. Koolid peaksid lähtuma laste arengust periooditi, mitte lapsi võrdlema üksteisega. Koolid peaksid olema valmis kohanema lapse individuaalse arenguga ning võimaldama neile eduelamusi. Head koolid on need, kes mõistavad, et lapsed on erinevad ja väärtustavad professionaalseid õpetajaid, kes oskavad toetada laste arengut. Haridus on lapse õigus, ning nad on oma loomult valmis õppima ning täiskasvanutel on kohustus pakkuda neile võimalikult palju võimalusi selleks.

Sahin, I. T., Sak, R. & Tuncer, N. (2013). Comparison of Preschool and First Grade Teachers’ Views about School Readiness. Educational Sciences: Theory and Practice.
Antud artikkel põhineb uuringul, milles uuriti 35 lasteaia õpetaja ja 35 esimese klassi kooli õpetajate arvamust, koolivalmiduse kohta. Uuringus osalejad valiti sihipäraselt, et saada palju mitmekesist informatsiooni.
Koolivalmiduse definitsiooni kohta kasutasid lasteaiaõpetajad ja esimese klassi õpetajad erinevaid märksõnu. Enamik õpetajatest rõhutas, et kõige olulisem kooliküpsuse protsessis on perekond. Mõned õpetajad pidasid oluliseks hoopis õpetajat või last ennast. Oluliseks peeti alushariduse rolli laste kooliks ettevalmistamisel, põhjuseid oli erinevaid. Enamus õpetajaid arvasid, et lugema ja kirjutamise õpetamine koolieelses lasteasutuses on lapsele pigem negatiivse mõjuga. Uuringus osalenud pedagoogid andsid soovitusi lapsevanematele, lastele õpetajatele ja koolidele, mis võiks muuta koolivalmiduse protsessi kergemaks ja efektiivsemaks.
Lapsevanemad võiksid teha kooliga tihedamat koostööd, omama rohkem teadmisi lasteaia- ja kooli hariduse kohta, aitama lastel ehitada positiivne suhtumine kooli, hoolitsema lapse eest ja teda kiitma.
Õpetajatele oli soovitus, et lapsed peaksid enne esimest klassi käima lasteaias, lasteaiaõpetajad peaksid tegema kooliga tihedamat koostööd, näiteks külastama klasse ja esimese klassi õpetajaid.
Murekohtadena nähti, et kooli minevad lapsed ei suuda hästi kohaneda akadeemilises ja õpetaja juhitud keskkonnas, kus mängu on vähem. Samuti kehtib lapsele koolis rohkem piiranguid. Lastel on probleeme vaikuse hoidmisega ning ühel kohal kaua püsimisega. Kuid üldiselt näitas uuring, et lasteaia- ja kooli õpetajatel on sarnased vaated koolivalmiduse kohta.
21. sajandi eesmärk on lapsi rohkem ette valmistada elukestvaks õppeks kui kooli eksamiteks.
K.Uudelt, K.Rikson (2010) Koolivalmidus
Artiklis on autorid välja toonud, mis on koolivalmidus. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemal tasemel õpitegevusele. See on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks ja väljendub soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. (K. Uudelt, K. Rikson, 2010)
Koolivalmidusel on 3 arenguaspekti: füüsiline ehk kehaline areng, vaimne areng ja sotsiaalne areng. Füüsilisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime, selle kohta saab lapsevanem infot perearstil. Vaimse arengu aspektis on olulised: vaatlusoskus, terviku tajumine, kujutlused ruumist, silmamäädu areng, tähelepanu koondamise võime ning kujutlused ajast. Sotsiaalse küpsuse all mõistetakse, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi ning lapsel on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda.
Õpetajad peavad kooli astumisel oluliseks eelkõige lapse emotsionaalset tasakaalu ja suutlikust keskkonnas kohaneda. Mängu peetakse koolieelses eas väga oluliseks.
Soovitustena lapsevanematele enne lapse kooli minemist:

Valida võimalikult lähedal asuv kool;
Koolikatseid mitte võtta liiga tõsiselt ja mitte tekitada sellega lapses pingeid;
Võimalikult palju ühistegevusi: vestlusi, mängimist, jalutamist jne;
Koostada võimalikult täpne päevakava, arutleda koos läbi järgmise päeva toimingud;
Läbida koos lapsega koolitee, rääkida ohutusest;
meelde jätta kodune aadress ja vanema telefoni number;
Ei drillimisele, olulisem kujundada lapses positiivset suhtumist kooli ja õppimise suhtes;
Lapsele ette lugemine aitab kaasa lugema ja kirjutama õppimisel ning aitab arendada üldist kirjandushuvi ja kuulamisoskust.

Analüüs
Antud artiklitest põhinevad 2 mõtisklustel, mis on koolivalmidus ja millal lapsed on kooliküpsed. Üks neist põhineb aga läbiviidud uuringul, mida lasteaia- ja kooliõpetajad peavad koolivalmiduseks. Artiklites on välja toodud palju mõttekohti ja soovitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, seoses koolivalmidusega. Isiklikult meeldis mulle lugeda nendest artiklitest soovitusi, kuidas mina lapsevanemana saaksin oma sügisel kooli minevat last toetada ja millele rõhku panna.
Viited:

Powell, P. J. (2010). The Messiness of Readiness. Early Learning.

https://zonecloud.ee/index.php/s/Mygjf0WuJEus22E#pdfviewer

Sahin, I. T., Sak, R. & Tuncer, N. (2013). Comparison of Preschool and First Grade Teachers’ Views about School Readiness. Educational Sciences: Theory and Practice.

https://zonecloud.ee/index.php/s/Mygjf0WuJEus22E#pdfviewer

K.Uudelt, K.Rikson (2010) Koolivalmidus

http://www.lasteaed.net/2010/11/20/koolivalmidus/

Ümarnukk animatsiooni loomine ja protsessi analüüs

Eesmärgid:
Üldoskus: Laps oskab teha koostööd
Mina ja keskkond: Laps teab erinevaid ameteid ja oskab välja tuua nende tööülsanded (turvamees, politsei).
Keel ja kõne: Laps tuletab mõttelüngaga videos iseseisvalt puudava info.
Matemaatika: Laps orienteerub ruumis
Kunst: Laps oskab luua kompositsiooni olemasolevatest vahenditest
Muusika: Laps valib videole sobiva muusika

Mina tegin projekti koos Triinu, Ave ja Kadriga.

Meie eesmärk ümarnukk animatsiooni loomisel oli käepäraste vahenditega luua midagi põnevat ning sellest ka midagi õppida. Ülesande saime loengus, meil ei olnud eelnevalt aega/võimalust mõelda välja oma "story". Aga enamasti kiiresti ja väheste vahenditega saabki loova ja huvitava töö. Natuke pusimist vajas ka võõras peegelkaamera. Õppimist vajas fokuseerimine jne. Ega me seda selgeks ei saanudki. Sellist vahendit tuleb kindlasti enne pildistamist tundma õppida, et tulemus oleks hea.

Seega vaatasime neljakesi üle oma käekottide sisu, et millest üldse saaks animatsiooni luua. Loo idee sai alguse Kadri kotis olevast kommikarbist. Kursusekaaslastel oli laual erinevaid legomehikesi, millest me kahte laenasime. Siis panime oma pead tööle ja mõtlesime, milline võiks olla meie süžee, mida me tahaksime edasi jutustada. Lugu välja mõeldud, hakkasime mõtlema teostuse üle ja jagasime rollid. Kuna Triinule meeldib tehnika, siis sai tema endale ülesandeks pildistada ja pildid kokku monteerida ning selle käigus õpetada ka teisi meeskonna liikmeid. Meie ülejäänud, liigutasime oma vahendeid ja püüdsime Triinule olla toeks.

Kuna meie stsenaarium oli detailides läbi mõtlemata, siis tekkis meil natuke ka mõtlemise kohti pildistamisel, näiteks ei mõelnud me läbi, kuidas nukke vaikselt liigutada, kuidas sättida varast kommikarbi külge. Kuna meil on väga hea ning lõbus grupp, siis ideid ja lahendusi leidsime üsna kiiresti. Me nautisime protsessi ja koostegemist.

Probleeme tekkis Triinul monteerimise faasis, täpsemalt piltide üles laadimisel. Õppejõu abiga laadisime kõik endale arvutisse Movie Makeri töötlusprogrammi, ning sellest sai ka otsus, vahetada Triinu arvuti Kadri arvuti vastu ja lõpetada oma töö seal. Kuid probleem tekkis ka seal kuna Triin kasutas programmi, mida ta ei olnud harjunud kasutama. Ning aega muudkui kulus ja kulus, ning loengu aeg sai läbi. Oma tööd me jätkasime hiljem ning valmis ta sai.

Selle animatsioon loomise käigus õppisin palju, ning selle alusel viisin läbi ka piksillatsiooni lasteaias.

Meie tulemus sai selline: LINK

Erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise analüütiline essee

Eelnevalt olen mingil määral kokku puutunud Reggio Emilia pedagoogikaga. M. Pukk käis meil lasteaias Reggio Emilia pedagoogigat tutvustamas. Kuna ma ennem sellest kuulnud ei olnud, siis oli see minule uudne ja põnev. Kindlasti avardas see minu silmaringi. M. Pukk oli koostanud meie lasteasutuse töötajatele esitluse Itaaliast alguse saanud Reggio Emilia lasteaiast ja seal toimuvast. Pildid ja video materjal olid inspireerivad ja andsid tollel hetkel ka ideid, mida ise oma töös kasutada. KKuna ma ise olin sellel ajal õpetaja abi, siis mina muudatusi rühma tegevuses teha ei saanud.
Meie lasteaias töötas üks rühm Steineri pedagoogika järgi, sellest ma eriti midagi ei teadnud, kuna tollel ajal puudus selle vastu huvi. Kül mäletan, et selles rühmas põles väga tihti küünal ja lauldi palju, mänguasjadeks olid palju isetehtud asju. Rühmaruumi kaunistamisel kasutati palju erivärvilist riiet.
Minul endal, ei ole olnud võimalust töös rakendada ühtegi spetsiaalset pedagoogilist lähenemise viisi. Enamus otsuseid seoses rühmadega on teinud alati õpetajad, mina õpetaja abina olen neid saanud vaid toetada. Seega on mul üsna raske hetkel analüüsida ennast ja erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise, võin vaid arvata, mis mulle meeldiks. Küll leian kindlasti palju ideid, millest tulevikus õpetajana lähtuda.
Reggio Emilia pedagoogika (Pukk, M. & Alunurm, M. (2014). Reggio Emilia pedagoogika ehk lapse sada keelt. Rmt. H. Tammiste (Koost.). Tarkus tuleb tasapisi. Valik aktiivõppe strateegiaid lasteaias ja koolis. Tartu: AS Atlex, 172-192.)
Teadmisi Reggio Emilia pedagoogikast sain ülal nimetatud raamatust. Oma enimlevinud nimemetuse, Reggio Emilia, on pedagoogika saanud Põhja-Itaalias asuva linna järgi, kus loodi esimesed lasteaiad. Neid luues oli Loris Malaguzzi seisukohal, et haridusasutuse projekteerimisel peab lähtuma nii pedagoogikast kui lapsest. Ehituslikult on lasteaiad justkui meekärjed, kus ümber keskväljaku asuvad rühmad ja teised ruumid. Oluliseks peetakse nähtavust, seega on oluline koht arhitektuuris, klaasil. Lapsed saavad vaadata, kuidas valmib söök ja mis tema ümber toimub. Lasteaeda lähevad lapsed juba imikueas, rühmad neile on arhitektuuriliselt ja sisustuslikult väga läbi mõeldud. Põrandaid katab pehme matt, laest ripuvad alla erinevad mänguasjad, kasutatud on ka peegleid, et lapsel areneks oma minapilt. Mida suuremaks kasvab laps, seda mitmekesisemaks ja võimalusterohkemaks muutub rühmaruum. Mulle väga meeldib põhimõte, et lapsele on kõik materjalid ja töövahendid kättesaadavad, et lapsel oleks võimalus midagi luua, siis kui ta seda ise tahab. Tähtsamaks peetakse laste enda avastamist kui õppekavas loetletud teadmiste omandamist. Lasteaias on protsess olulisem kui tulemus, sest millegi loomisega omandatakse teadmisi ja saadakse kogemusi. Lasteaia edu võtmeks peetakse meeskonda, kes teevad koguaeg koostööd. Täiskasvanute ülesandeks on õppida last kuulama, ning seda dokumenteerima, tehes märkmeid, fotosid, filmides. Dokumenteerimine annab võimaluse õpetajatel planeerida enda tööd nii, et oleks võimalik toetada igat last individuaalselt ja aidata last tema arengus edasi.
Selleks, et kasutada seda pedagoogikat, näen ma mõnda kohta, mis osutuvad raskes. Meie lasteaiad on üsna pimeda võitu ja vähese ruumiga, pole suuri võimalusi jätta laste mängud koristamata. Samuti peaks selleks olema rohkem personali, kes lastega töötavad, et jätkuks aega lastele individuaalsemalt läheneda ja tegemisi dokumenteerida. Dokumenteerimine ja analüüsimine võtab üsna palju aega, samas kiires päevamöllus kipuvad mõned tähelepanekud ununema, seega mingit laadi dokumenteerimine võimaldab saada paremat ja kiiremat ülevaadet planeeritavate õppetegevuste kavandamisel. Seda just sellepärast, et kavandamisel võimalikult palju lähtuda laste huvist.

Johannes Käisi pedagoogika (Käis, J. (2004). Kooliraamat. (Üldõpetus, lk. 186-241). Tartu: Ilmamaa.)
Mõtteid J. Käisi üldõpetusest.
Üldõpetuse all mõeldakse koguõpetuse keskustust lapse igapäevaste, kogemust ja huvide vallast valitud ainel ehk nn koduloolise vaateõpetuse teemadel. Kodulugu peetakse üldõpetuse tuumaks. See, mis on vaateõpetuses esile toodud, väljendatakse keeleliselt, kinnitatakse lugemispalade käsitlemisel, võetakse kokku kirjandis, töötatakse läbi arvutamisel, kujundatakse mitmel viisil käe abil, kasutatakse luuletuste ja laulude õppimisel, elatakse uuest läbi dramatiseerimisel ja mängides. Selliselt antakse ühtlane asjaline alus õppetööle. Seda õigesti tehes ei ole üleminek ühelt õppevõttelt teisele, laste mõttetegevusele häiriv ning säilib sisuline seos. Üldõpetus soodustab õpilaste isetegevust, kuid õpetajal peab olema töökava, mille järgi tegutseda, arvestades võimalikult palju laste soove ja huve. Väärtuslikuks peetakse üldõpetuses vaateõpetust, mille teemad valitakse lapse lähemast ümbruskonnast ja tema huvidest. Saab vaid nõustuda, et kasvatuse ideaalid muutuvad koos kultuurilise ja sotsiaalse elu arenguga ning on erinevad eri rahvastel ja eri aegadel. Kasvatusliku tegevuse ülesandeks peab Käis loomupärast kasvamise edendamist, kasvamist takistavate mõjude vähendamist, kasvava inimese kehaliste, vaimsete ja hingeliste võimete vallandamist, mitte nende loomist.
Mulle väga meeldib raamatus kirjeldatud isetegevuse kui vaba toimingut ja tegutsemist iseloomustavad põhijooned:

Isiku omaalgatus, initsatiiv-lähtumine omaenda huvist, mõtetest ja soovidest ning vaba sihimääramine ja eesmärgi seadmine;
Iseseisvus tegevuse vormi, tee ja vahendite valikul ning toimingu läbiviimisel-vaba eneseväljendus, kehaliste ja vaimsete jõudude aktiivne kasutamine omapärase, enam-vähem uue tulemuse saavutamisel;
Tegevuse arendav mõju tegijasse- jõude vallandumine ja kasvamine, tahte kujunemine, rõõm ja rahuldus tegutsemisest.
Kõik need psüholoogilised momendid iseloomustavad iga loovat, produktiivset tegevust, seepärast võib ka öelda, et isetegevus on inimese loov töö. Loovas töös on ühiskonna tulevik. Need, kes kõnelevad lapse loomingust, tema loovast tegevusest ja väljendusest, ütlevad sellega, et laps vabalt, oma huvist ergutatuna andub tegevustele, mis ei ole teiste tegevuse otsene jäljendamine ja mis avardab lapse enda kogemuste ja teadmiste ringi. Iga õpetaja suurimaks püüdeks peaks olema -võimaldada õpilastele töös nii palju kui võimalik, nende oma algatust, lähtumist oma huvidest ja iseseisvast sihimääramist.
Isetegevusliku õpetuses on oluliseks tunnuseks ka kasvatav mõju.
Tähtis on, et õpetaja looks isetegevaks töötamiseks lastele soodsa õhkkonna, sest omaalgatusliku töö viljaka arenemise eelduseks on vabadus ja rõõmus meeleolu. Õigel töökorraldusel jõuab õpilane kasvades kord niikaugele, et ta võib edasi liikuda juba omal jõul, seista kindlalt omadel jalgadel. See ongi isetegeva kasvatuse lõppeesmärk. Õpetaja tarbetu vahelesegamine ja üleliigne abistamine seal, kus õpilane saab iseseisvalt tegutseda, on kahjulik õpilase kasvamisele ja arenemisele.

Need on jooned, millele tahaksin ise panna põhirõhku. Johannes Käisi üldõpetus on minule sisult sobiv, eriti meeldib mulle erinevate valdkondade lõimimine, sujuv üleminek ühelt ainelt teisele.

Steiner pedagoogika (Gustavson, M. (2004). Laste aeg – laste aed. PreMark)
Antud pedagoogikas, lähtudes raamatu kirjeldustele, tegin ma enda jaoks tähelepanekuid. Eriti meeldib mulle mõte, et laps vajab aega mängimiseks, läbi selle omandab ta olulisi oskusi, eelkõige teistega arvestamist. On arvamus, et ühiskonnas kultiveeritakse mingil moel individualismi ning egoismi. Arusaadav on, et me kõik oleme erinevad aga peab olema ka oskus erinevatena teineteise kõrval eksisteerima. Olulisel kohal on steinerlasteaedades vaba mäng, mis antud pedagoogika järgi loob ka õpitegevuse eeldused. Sealsetes rühmades on laste arv optimaalne, et õpetajad ei peaks lastega suheldes kiirustama. Võtmesõnaks on eeskuju ja jäljendamine, pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid loob võimalused koostegemisele. Lastele antakse võimalikult vähe valmis teadmisi, mis minule endale on natuke võõras. Väga tervitatav on, et ilma põhjuseta laste tegevusse ei sekkuta. Tähtsaks peetakse igapäevatoiminguid, hommikuringi, loodust, kunsti, muinasjutte ja nukuteatrit. Kõike tehakse rahulikult ja ilma kiirustamata. Kuna tänapäeval on lastevanematel alati väga kiire, saavad sellest igati osa ka lapsed, siis on lapsele vahelduseks väga vaja rahulikku ja turvalist kohta, kus aeg maha võtta. Kuid liiga rahulik ja vaikne on minu jaoks natuke liiga äärmuslik, näiteks steinerlasteaedades ei kasutata tehnikat. Samuti toetan koostööd lastevanematega, aga minu jaoks on seda selles pedagoogilises lähenemisviisis liialt palju.

Montessori pedagoogika (Meister, I. (1994). Avastagem laps. Kirjastus Valgus.)
Motessori pedagoogikas on olulisel kohal ettevalmistatud keskkond, milles lastel on võimalus tegutseda ise. Oluline roll on ka rühmaruumi kujundamisel, igal asjal on oma koht ja eesmärk, väga hinnatakse puhtust. Minu arvates on see üsna hea, sest siis lapsed teavad, kus mingid vahendid asuvad ja ei teki “mõtetut kola” kuhugile kapi nurka, visuaalselt puhtas keskkonnas tulevad ka head ideed. Puhtuse hoidmine kindlasti ei tähenda pidevat koristamist, vaid alati iga asi pannakse oma kohale. Montessori pedagoogikas on õpetaja saatja rollis, justkui kohati nähtamatu, abistab ainult vajadusel. Hommikuti on lastel iseseisva tegevuse tsükkel, mis kestab u 3 tundi, peale seda toimub ühistund (rühmatund), millal õpitakse ja kogetakse midagi uut. Antud pedagoogikas peetakse väga oluliseks distsipliini, mille saavutamine on oluline igas pedagoogikas. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd, mis minule endale tundub väga vajalik, sest viimasel ajal kohtab väga tihti, et lapsed ei oska teha elementaarseid töid, näiteks kuidas harja ja kühvlit käes hoida jne.

Minule kõige lähedasem nendest tundub olevat Käisi pedagoogika, minu jaoks on see kuidagi kõige loomulikum ja tänapäevasesse ühiskonda kõige sobilikum. Samuti arvan, et Käisi pedagoogikat soosib kõige enam praegune Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, sest selles kajastub palju sarnast Käisi üldõpetusega. Näiteks on Koolieelse lasteasutuse õppekavas välja toodud, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Ning korralduse poolelt, et õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Kui ma töötaksin õpetajana, siis leiaksin igast lähenemisviisist midagi, läbi mille suudaksin laste päevad rõõmsamaks ja rahulikumaks muuta.

Õuesõppe raja skeem

Õuesõppe raja skeem

Vaatluspunkt 1. Puud, põõsad

Puud (lehtpuud, okaspuud) Jagunevad omakorda vaatluspunktideks:

lehtpuud: kastan, kask, pihlakas, tamm, vaher, õunapuu, pirnipuu;

okaspuud (kuusk, mänd)

Vaadeldakse milline on puu koor (lõhn, tekstuur, värvus), lehed (kuju, värvus, suurus), tüvi (suurus).

Põõsad (marjapõõsad, iluaiapõõsad)

Marjapõõsad: mustsõstar, punanesõstar, tikker ( lehtede värvus, kuju, lõhn, viljad)

Iluaiapõõsad (sirel, enelas, ….. ( lehtede värvus, suurus; õite lõhn, millal õitsevad

Vaadelda saab lehti (pungad, värvus, kuju), millal ja kuidas õitsevad, kas saab ka saaduseid (mahl)

Vaatluspunktis saab teha tegevusi lõimides kõiki valdkondi,

Mina ja keskkond: vaatlused, katsed…,

Keel ja kõne: arutelud, tarkuseterade kuulamine…,

Matemaatika: mõõtmine, hulgad…,

Kunst: loodus annab palju võimalusi inspiratsiooniks ja vahendeid kasutamiseks,

Muusika: looduse keskel on hea kuulata erinevaid helisid ja looduse teemadel laulda,

Liikumine: värske õhk ja suur teritoorium annab võimaluse lõbusateks mängudeks.

2-3 aastased

Õpime tundma 3 puu lehti ja nende nimetusi. (kask, vaher, tamm).

Õppemäng: Õpetajal on pildid 3 erineva puu lehtedest (vaatleme, arutleme ja nimetame nimetusi) Pildid asetatakse maha ja iga laps saab otsida vastava pildi juurde samasuguse lehe (hulkade moodustamine, lehtede suuruste võrdlemine).

Salm rahvalaulu eeskujul:

Õpetaja (eesütleja) Puudehaldjas täna me sulle külla tulime (kummardus).

Lapsed (järelütlejad) Puudehaldjas täna me sulle külla tulime (poisid kraaps, tüdrukud kniks).

Tere, tere vahtrapuu,seda ütles meie suu (näitab vahtralehte).

Tere, tere tammepuu,seda ütles meie suu (näitab tammelehte).

Tere, tere kastanipuu, seda ütles meie suu (näitab kastanilehte).

Tere, tere kasepuu, seda ütles meie suu (näitab kaselehte).

4-5 aastased

Õpime tundma põhjalikult 4 erinevat lehtpuud (kask, tamm, vaher, kastan)

Õppemäng: Õpetaja:” Tuli tuul ja puhus lehed minule korvi, kas aitaksite lehed oma puu juurde tagasi? Kõigepealt aga vaatame, millised lehed siin on.” Õpetajal on korv 4 erinevat tüüpi puu lehtedega, arutleme millised lehed tuul õpetajale korvi puhus, milline on suurus ja värv, mille poolest on nad erinevad jne. Siis iga laps võtab õhe lehe ja jookseb selle puu juurde, millel on samasugused lehed, nagu ta korvist sai. Vaatame millise puu alla tekib kõige suurem lehehunnik. Lapsed näitavad õpetajale oma lehti, õpetaja jälgib, et iga laps leiaks õige puu.

Mäng ,,Tuul ja lehehunnik,,

Õpetaja on “tuul” lapsed on erinevate puude lehed, Vahendiks suur õhuline kangas. Lepitakse kokku piirkond, kus mäng aset leiab, ning lehehunnikud tekivad ainult selle piirkonna puude alla.

Lapsed kükitavad ning on kaetud suure kerge kangaga mida hoiavad õpetajad . ,,Tuul,, kõnnib ümber lehehunniku, tõstab-langetab kangast ning räägib:,,Uh, uh, huu, mina puhun teid ……..(puu nimi) alla,,. Tuul hakkab puhuma. Lapsed ehk “lehed”peavad lendama nimetatud puu juurde ja kükitama ,,lehehunnikuks,,. Kui mäng lastele selge, siis saavad lapsed “tuule” osa endale ning jooksevad nimetatud puu juurde ja katavad lehe lapsed jälle kanga alla.

,,Mina puhun teid ………..(puu nimi) alla,,.Lehed lendavad uue nimetatud puu juurde.

Kõik lapsed, kes soovivad, saavad olla “tuuled”

Õpetaja palub lapsed õuesõppe klassi ja annab lastele vahtralehe kontuuriga pildi, millel lapsed saavad punktiiri järgi joonistades vahtralehe, ning õpetaja palub lastel värvida selle teemal “Kui ma saaksin valida vahtralehele värvid”

6-7 aastased

Õpime tundma 4 puud (kask, vaher, tamm, pihlakas)

Õpetaja jagab igale lapsele paberi, millel on tabel, vasakul pool neli puu nime: kask, vaher, tamm, pihlakas, paremale poolele saab laps ülesandeks otsida õige leht ja see sinna kleepida. Järgneb arutelu, millist lehte oli kõige lihtsam leida, milline on kõige suurem/väiksem jne.

Mäng: Lapsed valivad endale paarilise, silmad kinni saadab üks paariline teise lapse ühe puu juurde, et tunnetada kompimise teel puud, samuti ulatab saatev laps silmad kinni seotud lapsele ka sama puu alt lehe. Lapsed naasevad paaridena vaibale tagasi, silmad kinni seotud laps arvab ära millise puu juurde teda viidi, teda aitab saadud puulehe kompimine. Saatja laps kinnitab, kas vastus oli õige või vale ning miks. Toimub paaride vahetus.

Vaatluspunkt 2 “Kirjud teod”

Elupuu heki sees on erinevaid vahvaid tigusid, kelle vastu lapsed suurt huvi tunevad. Selles punktis saab vaadelda tigusid. Saab vaadelda erinevaid tigude liike, võrrelda nende suurust, värvi jne. Parimaks vaatluse ajaks on aprill-mai või suve lõpp, millal teod on kõige aktiivsemad

Tigude tutvustamisel saab õpetaja minna eri vanuses lastega üldisematelt teadmistel konkreetsematele.

Teemadena saab käsitleda:

Tigude ehitust, keha osi;

Erinevaid liike ja nende välimust;

Kuidas tigu ja mida teod söövad;

Kus on tigude elupaik ja kuidas nad veedavad talve.

Vaatluseks saavad lapsed läbipaistvasse karpi otsida igaüks endale teo, sisse panna erinevaid toite tigudele, mida õuealalt leida on. Lapsed saavad vaadelda kuidas tigu liigub, milline ta välja näeb ning mida sööb, samuti on hea võrrelda oma tigu teiste laste omadega ja koos arutleda, kelle tigu mida teeb. Väiksemate lastega on õpetajal võimalus vaadelda koos ühte tigu. Vaatlemist saab teha õhutatud karbis terve päeva, kindlasti mitte jätta päikese kätte. Õhtul tuleks tigu tagasi asetada sinna, kust ta võetud sai.

2-3 aastased

Õpetajal on pildid tigudest. Vaadeldakse ja arutletakse kes on tigu, kas tas ta on suur/väike, kuidas ta liigub, mis värvi ta on, mis on teo koda. Lastega otsitakse koos erinevaid tigusid ja vaadatakse kuidas ta liigub.

4-5 aastased

Õpetajal pildid erinevatest teo liikidest, vaadeldakse piltidelt teo kehaosi. Lastel võimalus elupuudelt otsida erinevaid tigusid neid vaadelda ja teistega oma tähelepanekute üle arutleda (näiteks, kes leidis millise teo, kui suur jne). Õpetajal olevate liikide piltide järgi saab igaüks määralteda millise teo ta leidis.

6-7 aastased

Põhjalik ülevaade tigudest, liigid, elupaik, välimus. Teo vaatlemine karbis.

Vaatluspunkt 3 “Meie aiamaa”

Selles vaatluspunktis sõltub väga palju just sellest kui suured on lasteaia/rühma võimlaused. Nendes tegevustes saavad osaleda kõikides vanustes lapsed. Igaüks saab tegevustest rõõmu tunda. Lapsed saavad õppida tundma erinevaid taimi ja tööriistade käsitlemist ning kuidas taimede eest hoolt kanda. Antud teema tutvustamisel saab õpetaja minna eri vanuses lastega üldisematelt teadmistelt konkreetsematele.

Kevadel saab hakata ette valmistama lastega kasvupinda, ning valida mida mulda

panna. Kasvatada saab peenardes, kastides ja näiteks suuremates pottides. Kasvupinna ettevalmistamisel: ideed kuhu ja mida panna, kaevamine, väetamine, rohimine. Väiksemate võimalutega alale võib näiteks kastidesse külvata erinevaid maitsetaimi; suuremate võimalustega alal võib isegi lastega koos rajada peenrad. Tegevusest saavad osa võtta kõik lapsed. Lapsed saavad teadmisi, kuidas harida maad ja kavandada “peenar”.

Külvamise/ istutamise ajal soovitatav kindlasti koos lastega üles märkida, kuhu ja

mida pandi, et annaks sügiseni vaadelda (koostada vaatlustabel). Enne istutamist/külvamist lastega arutleda, milliseid tingimusi mingid taimed kasvamiseks vajavad (vesi, toitained mullas, valgus, istutamise tihedus jne). Käsitleda saab erinevaid aedvilju, maitsetaimi ning millised taimed millist saaki annavad.

Taimede kasvamise jälgimine (vaatlustabel). Koos lastega vaadelda: kui kiiresti mingi taim kasvab, milline taim kasvab kiiremini, millal kasta (kui on vihmased ilmad, kas siis on vaja kasta). Tulemused märkida tabelisse, et oleks lastel pilt silme ees ja võimalus arutleda ja võrrelda erinevate taimede üle. Tabeli detailsus sõltub laste vanusest.