Päikseline Sirli: Õuesõppe raja skeem

Õuesõppe raja skeem

Vaatluspunkt 1. Puud, põõsad

Puud (lehtpuud, okaspuud) Jagunevad omakorda vaatluspunktideks:

lehtpuud: kastan, kask, pihlakas, tamm, vaher, õunapuu, pirnipuu;

okaspuud (kuusk, mänd)

Vaadeldakse milline on puu koor (lõhn, tekstuur, värvus), lehed (kuju, värvus, suurus), tüvi (suurus).

Põõsad (marjapõõsad, iluaiapõõsad)

Marjapõõsad: mustsõstar, punanesõstar, tikker ( lehtede värvus, kuju, lõhn, viljad)

Iluaiapõõsad (sirel, enelas, ….. ( lehtede värvus, suurus; õite lõhn, millal õitsevad

Vaadelda saab lehti (pungad, värvus, kuju), millal ja kuidas õitsevad, kas saab ka saaduseid (mahl)

Vaatluspunktis saab teha tegevusi lõimides kõiki valdkondi,

Mina ja keskkond: vaatlused, katsed…,

Keel ja kõne: arutelud, tarkuseterade kuulamine…,

Matemaatika: mõõtmine, hulgad…,

Kunst: loodus annab palju võimalusi inspiratsiooniks ja vahendeid kasutamiseks,

Muusika: looduse keskel on hea kuulata erinevaid helisid ja looduse teemadel laulda,

Liikumine: värske õhk ja suur teritoorium annab võimaluse lõbusateks mängudeks.

2-3 aastased

Õpime tundma 3 puu lehti ja nende nimetusi. (kask, vaher, tamm).

Õppemäng: Õpetajal on pildid 3 erineva puu lehtedest (vaatleme, arutleme ja nimetame nimetusi) Pildid asetatakse maha ja iga laps saab otsida vastava pildi juurde samasuguse lehe (hulkade moodustamine, lehtede suuruste võrdlemine).

Salm rahvalaulu eeskujul:

Õpetaja (eesütleja) Puudehaldjas täna me sulle külla tulime (kummardus).

Lapsed (järelütlejad) Puudehaldjas täna me sulle külla tulime (poisid kraaps, tüdrukud kniks).

Tere, tere vahtrapuu,seda ütles meie suu (näitab vahtralehte).

Tere, tere tammepuu,seda ütles meie suu (näitab tammelehte).

Tere, tere kastanipuu, seda ütles meie suu (näitab kastanilehte).

Tere, tere kasepuu, seda ütles meie suu (näitab kaselehte).

4-5 aastased

Õpime tundma põhjalikult 4 erinevat lehtpuud (kask, tamm, vaher, kastan)

Õppemäng: Õpetaja:” Tuli tuul ja puhus lehed minule korvi, kas aitaksite lehed oma puu juurde tagasi? Kõigepealt aga vaatame, millised lehed siin on.” Õpetajal on korv 4 erinevat tüüpi puu lehtedega, arutleme millised lehed tuul õpetajale korvi puhus, milline on suurus ja värv, mille poolest on nad erinevad jne. Siis iga laps võtab õhe lehe ja jookseb selle puu juurde, millel on samasugused lehed, nagu ta korvist sai. Vaatame millise puu alla tekib kõige suurem lehehunnik. Lapsed näitavad õpetajale oma lehti, õpetaja jälgib, et iga laps leiaks õige puu.

Mäng ,,Tuul ja lehehunnik,,

Õpetaja on “tuul” lapsed on erinevate puude lehed, Vahendiks suur õhuline kangas. Lepitakse kokku piirkond, kus mäng aset leiab, ning lehehunnikud tekivad ainult selle piirkonna puude alla.

Lapsed kükitavad ning on kaetud suure kerge kangaga mida hoiavad õpetajad . ,,Tuul,, kõnnib ümber lehehunniku, tõstab-langetab kangast ning räägib:,,Uh, uh, huu, mina puhun teid ……..(puu nimi) alla,,. Tuul hakkab puhuma. Lapsed ehk “lehed”peavad lendama nimetatud puu juurde ja kükitama ,,lehehunnikuks,,. Kui mäng lastele selge, siis saavad lapsed “tuule” osa endale ning jooksevad nimetatud puu juurde ja katavad lehe lapsed jälle kanga alla.

,,Mina puhun teid ………..(puu nimi) alla,,.Lehed lendavad uue nimetatud puu juurde.

Kõik lapsed, kes soovivad, saavad olla “tuuled”

Õpetaja palub lapsed õuesõppe klassi ja annab lastele vahtralehe kontuuriga pildi, millel lapsed saavad punktiiri järgi joonistades vahtralehe, ning õpetaja palub lastel värvida selle teemal “Kui ma saaksin valida vahtralehele värvid”

6-7 aastased

Õpime tundma 4 puud (kask, vaher, tamm, pihlakas)

Õpetaja jagab igale lapsele paberi, millel on tabel, vasakul pool neli puu nime: kask, vaher, tamm, pihlakas, paremale poolele saab laps ülesandeks otsida õige leht ja see sinna kleepida. Järgneb arutelu, millist lehte oli kõige lihtsam leida, milline on kõige suurem/väiksem jne.

Mäng: Lapsed valivad endale paarilise, silmad kinni saadab üks paariline teise lapse ühe puu juurde, et tunnetada kompimise teel puud, samuti ulatab saatev laps silmad kinni seotud lapsele ka sama puu alt lehe. Lapsed naasevad paaridena vaibale tagasi, silmad kinni seotud laps arvab ära millise puu juurde teda viidi, teda aitab saadud puulehe kompimine. Saatja laps kinnitab, kas vastus oli õige või vale ning miks. Toimub paaride vahetus.

Vaatluspunkt 2 “Kirjud teod”

Elupuu heki sees on erinevaid vahvaid tigusid, kelle vastu lapsed suurt huvi tunevad. Selles punktis saab vaadelda tigusid. Saab vaadelda erinevaid tigude liike, võrrelda nende suurust, värvi jne. Parimaks vaatluse ajaks on aprill-mai või suve lõpp, millal teod on kõige aktiivsemad

Tigude tutvustamisel saab õpetaja minna eri vanuses lastega üldisematelt teadmistel konkreetsematele.

Teemadena saab käsitleda:

Tigude ehitust, keha osi;

Erinevaid liike ja nende välimust;

Kuidas tigu ja mida teod söövad;

Kus on tigude elupaik ja kuidas nad veedavad talve.

Vaatluseks saavad lapsed läbipaistvasse karpi otsida igaüks endale teo, sisse panna erinevaid toite tigudele, mida õuealalt leida on. Lapsed saavad vaadelda kuidas tigu liigub, milline ta välja näeb ning mida sööb, samuti on hea võrrelda oma tigu teiste laste omadega ja koos arutleda, kelle tigu mida teeb. Väiksemate lastega on õpetajal võimalus vaadelda koos ühte tigu. Vaatlemist saab teha õhutatud karbis terve päeva, kindlasti mitte jätta päikese kätte. Õhtul tuleks tigu tagasi asetada sinna, kust ta võetud sai.

2-3 aastased

Õpetajal on pildid tigudest. Vaadeldakse ja arutletakse kes on tigu, kas tas ta on suur/väike, kuidas ta liigub, mis värvi ta on, mis on teo koda. Lastega otsitakse koos erinevaid tigusid ja vaadatakse kuidas ta liigub.

4-5 aastased

Õpetajal pildid erinevatest teo liikidest, vaadeldakse piltidelt teo kehaosi. Lastel võimalus elupuudelt otsida erinevaid tigusid neid vaadelda ja teistega oma tähelepanekute üle arutleda (näiteks, kes leidis millise teo, kui suur jne). Õpetajal olevate liikide piltide järgi saab igaüks määralteda millise teo ta leidis.

6-7 aastased

Põhjalik ülevaade tigudest, liigid, elupaik, välimus. Teo vaatlemine karbis.

Vaatluspunkt 3 “Meie aiamaa”

Selles vaatluspunktis sõltub väga palju just sellest kui suured on lasteaia/rühma võimlaused. Nendes tegevustes saavad osaleda kõikides vanustes lapsed. Igaüks saab tegevustest rõõmu tunda. Lapsed saavad õppida tundma erinevaid taimi ja tööriistade käsitlemist ning kuidas taimede eest hoolt kanda. Antud teema tutvustamisel saab õpetaja minna eri vanuses lastega üldisematelt teadmistelt konkreetsematele.

Kevadel saab hakata ette valmistama lastega kasvupinda, ning valida mida mulda

panna. Kasvatada saab peenardes, kastides ja näiteks suuremates pottides. Kasvupinna ettevalmistamisel: ideed kuhu ja mida panna, kaevamine, väetamine, rohimine. Väiksemate võimalutega alale võib näiteks kastidesse külvata erinevaid maitsetaimi; suuremate võimalustega alal võib isegi lastega koos rajada peenrad. Tegevusest saavad osa võtta kõik lapsed. Lapsed saavad teadmisi, kuidas harida maad ja kavandada “peenar”.

Külvamise/ istutamise ajal soovitatav kindlasti koos lastega üles märkida, kuhu ja

mida pandi, et annaks sügiseni vaadelda (koostada vaatlustabel). Enne istutamist/külvamist lastega arutleda, milliseid tingimusi mingid taimed kasvamiseks vajavad (vesi, toitained mullas, valgus, istutamise tihedus jne). Käsitleda saab erinevaid aedvilju, maitsetaimi ning millised taimed millist saaki annavad.

Taimede kasvamise jälgimine (vaatlustabel). Koos lastega vaadelda: kui kiiresti mingi taim kasvab, milline taim kasvab kiiremini, millal kasta (kui on vihmased ilmad, kas siis on vaja kasta). Tulemused märkida tabelisse, et oleks lastel pilt silme ees ja võimalus arutleda ja võrrelda erinevate taimede üle. Tabeli detailsus sõltub laste vanusest.