Loodusõpetuse didaktika. (video analüüs ja õppe- ja kasvatustegevuse kava)

I osa
Video analüüs:
1. Milliseid ettevamistusi või eeltegevusi õpetaja pidi tegema, et see õpitegevus õnnestuks ja miks need olulised on? Too välja vähemalt 3 ettevalmistust ja/või eeltegevust.

• Õpetajal on eelnevalt valmis pandud kõik katseks vajalikud õppevahendid. Kõikidel lastel on vahendid ühesugused. See annab õpetajale võimaluse kirjeldada lastele esmeid ühtemoodi. Tegevuses saavad kõik lapsed osaleda ning seda üheaegselt. Kui lapsed ise katse läbi teevad, siis on täenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt
  
• Õpetajal on katse eelnevalt läbi mõeldud ning ta teab, millised esemed upuvad ja millised ujuvad. See on oluline, sest katse tulemused peavad olema lapsele selged ja üheselt aru saadavad. Õppetegevuse eesmärgid , erinevad etapid ja abistavad küsimused on selged ning arusaadavad. Tegevus on lastele huvitav, tänu sellele on lapsed hästi keskendunud ning arutlevad õpetajaga kaasa. Läbimõeldud katse annab võimaluse tegevuse sujuvaks läbiviimiseks. Katse puhul on tegemist sellise korraldatud kogemusega, mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Katse planeerimisel lähtub õpetaja sellest, milline on katse eesmärk- mida lapsed peavad peale katset teadma või oskama.
  
• Õppetegevuse koht. Õpetaja on paigutanud lapsed istuma nii, et kõik näevad õpetajat võrdselt, nii on õpetajal lihtsam lapsi juhendada. Tegevuses saavad kõik lapsed osaleda üheaegselt. Õpetaja on suunaja rollis, lastega samal tasandil.
  

2. Mis õnnestus õpetajal eriti hästi (nii, et see on sulle eeskujuks)? Miks? Too välja ja analüüsi vähemalt 2 aspekti.

• Õpetaja oli suunaja rollis, lastega ühel tasandil. Õpetaja suutis juba sissejuhatuses tekitada lastes huvi ning koondadas laste tähelepanu endale. Tekkis põnev arutelu ja seoste loomine igapäevaeluga. Lastel oli võimalus aktiivselt katsest osa võtta ja arvamust avaldada.  Õpetaja juhendamine oli lastele lihtne jälgida.
  
• Eriti hästi õnnestus õpetajal valdkondade lõimimine. Erinevaid valdkondi: keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond käsitleti sujuvalt. Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud, sellest lähtudes on soovitatav seostada looduskeskkonda teiste õppevaldkondadega.
  

3. Mida Sina teeksid teisiti? Miks? Too välja ja analüüsi vähemalt 1 aspekt.

• Õpetajal oli abiks assistent ja katse viidi läbi heas keskkonnas, mis oleks andnud õpetajale võimaluse lapsi hästi jälgida. Õpetaja aga ei jälginud, kas kõik lapsed leidsid õige nimetatud eseme.  
  
• Lõpetavas osas oleksin ise lasknud lastel loendada oma kausi sisu ja võrrelnud saadud tulemusi.
  

II osa

 Õppe- ja kasvatustegevuse kava

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 11.04.2017	Laste vanus:3-4 Laste arv: 20	Üliõpilane: Sirli Kahar
Teema: Sipsik otsib kevades rohelist
Eesmärgid:
Üldoskused: Laps saab aru lihtsamatest korraldustest ja täidab neid
Mina ja keskkond: Laps oskab õpetaja abiga tähele panna muutusi looduses.
Keel ja kõne: Laps võtab osa vestlusest ja vastab lihtsamatele küsimustele
Matemaatika: Laps oskab õpetaja abiga loendada 5ni.
Liikumine: Laps teeb õpetaja juhendamisel kaasa liigutusi.
Muusika: Laps kuulab linnulaulu.

Tegevuse käik

Tegevuse osad	Õpetaja tegevus põhjalikult	Õpetaj abi või assitendi kaasamine	Vahendid
I Sisse-juhatus	Nädala teema kevade märgid Laps saabub vanemaga rühma, tervitab õpetajat ja ütleb vanemale head aega. Õpetaja juhatab lapse aknale oma vanemale lehvitama. Ootamise ajal palub õpetaja tähelepanu pöörata aknalaual kasvavatele murudele ja vaasis olevatele okstele. Õpetaja küsib suunavalt ja imestunult: Kas sa juba nägid, et täna on muru jälle pikem ja okstel olevad lehed suuremad?  Kas sa tead miks see nii võiks olla? ( jõuda vestlusega päikseni ja temperatuurini). Õptaja palub lapsel leida tema nimega murutopsik (murutopsis on jäätisepulk, millele on laps joonistanud ja kirjutanud oma nime, et oma topsi teistest eristada). Õpetaja palub lapsel vaadata, kas tema muru vajaks kastmist, seda saab teada kui paned sõrme vastu mulda, kas  on kuiv või märg?  Kui on kuiv, siis sinu muru vajaks natukene vett. Kas sa tahaksid oma murule natuke vett tuua? Õpetaja kiidab last hooliva käitumise eest ja saadab ta teistega mängima.	Õpetaja abi jätkab vaatlusega, kui selleks vajadus tekib.	Kastekann
II Põhiosa	10.00 minnakse õue varjualuse alla, õpetaja võtab kaasa õppetegevuse jaoks valmis pandud asjad: arvuti, luubid, kriidid ja piknikuteki. Õuesõppeklassis laotab õpetaja maha teki, millele palub lapsed istuma. Õpetajaga koos loetakse tervitussalmi: Täna tuleb tore päev, Enda ümber sõpru näen. Tere sõber, tere, tere, Koos on meie lastepere. Tere hommikust ….. (iga laps ütleb õpetaja osutamisel oma nime) Õpetaja küsib lastelt, kas nad tahaksid täna ka oma keha tervitada ja virgutada. Lapsed tõusevad püsti ja viiakse läbi virgutusliigutused (õpetaja näitab ette, lapsed teevad kaasa): Tõusen üles päikesega, (sirutavad käed üles) Raputan ennast rõõmuga. ( raputavad ennast) Hästi pikaks sirutan, ( sirutavad käed kõrgele üles) Puuna ennast kõigutan, (kiigutavad ennast) Maad ma tänan toidu eest, ( puudutavad käega põrandat) Sõber rõõmsa tuju teeb. (kallistavad enda kõrval sõpra) Õpetaja kiidab lapsi usina kaasategemise eest: „Nüüd olete kõik ilusasti ilsasti üles ärganud ja valmis koostööd tegema. Kas te palun istuksite, mul on teile midagi põnevat näidata.“ (Lapsed istuvad) „Kas te olete märganud, et täna on ilus päev ja päike paistab? (Jah) Kas lund on veel maas? ( Ei ole ) Teate, mulle tundub, et meile on kevad saabumas, kas teile ka? (Ja) Oh, kuulake, ma kuulsin midagi. (lapsed vaatavad ringi) Kuulake teie ka hästi tähelepanelikult, kas te kuulete?“ (Vaikus, lapsed kuulatavad) Õpetaja küsib: „Mis see teeb sellist häält? (Linnud) Jaa need on linnud, kes on lõunamaalt meid tervitama tulnud. Näete, me oleme juba mitu päeva avastanud uusi muutuseid õues. Paistab, et kevad hakkab saabuma.“  „Ma annan teile kõigile luubid, kas te aitaksite mul otsida märke, et kevad hakkab saabuma. (Jah) Me ju kõik väga ootame kevade saabumist. Te olete nii tublid ja teie abiga saame kindlasti teada mida kevad meile juba toonud on. Lähme teeme ringi ümber lasteaia ja vaatame mida me leiame. Kas te olete nõus? (Jah) Kui keegi midagi avastab, siis palun kutsuge teisi ka, et kõik näeksid, mida põnevat leidsid, aga palun ära teistest kaugele mine.“ Õpetaja on enne tegevust uurinud, millistes kohtades on märke kevade saabumisest. Õetaja plaanib koos lastega luupide abil vaadelda märke kevadest: rohtu, lumikellukesi, pungi ja lehti. Silmadega vaatleme päikest ja linde, ning kuulame nende laulu. Õpetaja rõõmustab iga lapse tähelepaneku üle ja elab sellele kaasa. Ringiga õuesõppeklassi tagasi jõudes palub õpetaja lapsed jälle istuma. Õpetaja avab toolile pandud arvuti ja räägib: Teate, mul on arvutis üks pisike „Sipsik“, (LINK) kes tahab ka kevadet üles leida. Tal on ainult üks raagus puu. Kas te oleksite nõus teda aitama?“ (Jah) Õpetaja küsib lastelt suunavaid küsimusi, millele lapsed proovivad vastata (kuna õppevahendis ilmuvad pildid teatud järjekorras, siis õpetaja küsib suunavaid küsimusi, tahtes jõuda kindla vastuseni). Milliseid asju võiks Sipsik praegu kevadel leida? Milliseid kevade märke te täna  jalutades leidsite? (Lapsed toovad esile erinevaid tunnuseid.) Aitame „Sipsikul“ neid ükshaaval leida. Esimesena: Kas te märkasite, et lund ei ole ja jala all on natuke juba rohelisem? ( Jah) Mis asi see võis olla? Luubiga uurisite oma mängu väljakul? (eeldatav vastus rohi) (Slaidile ilmub ROHI.) Õpetaja näitab lastele rohuliblesid ja annab neid lastele katsuda. Mida rohi kasvamiseks vajab? (vett, mulda, päikest) Milline on rohi käega katsudes? (pehme) Mis värvi on rohi? (roheline) Teisena: Aga milliseid muutuseid te nägite peenras? (lapsed ei oska vastata) Mis sealt nina välja oli pistnud, neil olid valged õied? (lilled) (Slaidile ilmuvad LUMIKELLUKESED.) Õpetaja näitab lastele lilli ning annab neile lilli katsuda. Kas te mäletate, mis nende nimi on? (lumikellukesed) Nuusutakse neid, kuidas nad lõhnavad? (ei tunne lõhna) Kolmandana: Kuidas teile tundub, kas praegu on juba õues soojem kui siis kui lumi oli maas? (lumega on külm, peab soojalt riidesse panema) Mis asi see on mis meid õues soojendab ja valgust annab? (päike) (Slaidile ilmub PÄIKE.) Jaa päike piilub pilve vahelt välja. Päike on meile järjest lähemal ja ilmad muutuvad koguaeg soojemaks, varsti saab õue minna ilma jopeta  ning paljajalu muru peal joosta. Neljandana: Kuid meile on tagasi saabunud veel keegi. Kelle laulu me ennem kuulsime? (linnulaulu) (Slaidile ilmuvad LINNUD.) Jaa palju linde on soojalt maalt meile tagasi lennanud. Kas te praegu näete mõnda lindu? (lapsed vaatavad ringi. Vaadake, vares!) Eelmisel nädalal me vaatasime kuldnokapesa arvutist. Kas te mäletate, mida kuldnokad oma pessa viisid? (sammalt). Küll te olete tublid lapsed ja teate nii palju. Täitsa õige kuldnokad viisid  sammalt oma pessa. Viiendana: Kuid kas te puudel nägite mingeid muutuseid? Lasteaia ukse juures vaatasime põõsaid ja puuoksasid, mida me seal nägime? (pungad, lehed) Mis värvi need olid? (pruunid ja kleepusid, lehed olid rohelised) (Slaidile ilmuvad LEHED.)   Täitsa õige, me leidsime pungad ja lehed. Õpetaja näitab lastele pungi ja lehti ning annab lastele neid katsuda. Pungadest, võrsuvad varsti lehed ja puud lähevad roheliseks	Õpetaja abi aitab õpetajat lasteaia õuealal  jalutades	Luubid Õppevahend „Sipsik otsib kevadet“ on koostatud eelmisel päeval vaatluse käigus leitud kevade märkidest. PowerPoindi igale slaidile ilmuvad need nupu vajutusega. LINK Lastele näiatmiseks: rohulibled, lumikellukesed, lehed ja lehepungad
III Lõpetav osa	Lapsed, te olete väga tublid, me leidsime päris palju kevade tunnuseid. Kas te oskate nimetada, mida me aitasime Sipsikul leida? (päike, linnud, rohi, lehed, lilled) Õpetaja aitab lastel nimetada ja loendada kevademärke arvuti ekraanilt. Kas te aitate minuga koos loendada kokku esimesed kevade tunnused? (1, 2, 3, 4, 5) Paistab, et „Sipsik“ leidis meie abiga üles esimesed kevade märgid. Te olete ikka tähelepanelikud ja abistavad lapsed. Kas te tahaksite nüüd mängima minna? Päike paitab nii ilusati põski.