LOENGUPÄEVIK
LOENG 1
Meedia ja digitaal tehnoloogia erinevused ja ühisosa sinu arvates?
Sellest loengust sain enda jaoks olulist infot. On oluline, et täiskasvanu mõistaks, mis on meediakasvatus, et toetada last sellega tutvumisel. Kui laps saab algusest saati õiget infot meedia kohta ning kuidas selles maailmas toimida, siis on ka tulevikus vähem selle teemalisi ohte. Meedia võib olla väga kasulik õppevahend, aga selles tuleks osata orienteeruda ja eristada olulisust ebaolulisest.
LOENG 2
Enne kui alustame...
VÄITED: õige või vale
Soovitusi 0-3 eluaastase lapse vanematele
Soovitusi 3-7 eluaastase lapse vanematele
Loe järgnev (töölehel olev materjal) iseseisvalt läbi ja pane kirja (või kirjuta kommentaar materjali juurde):
1 küsimus- kui palju peaks/võiks õpetama/õpetada meediat eelkoolieas?
1 tekkinud seos õpetamisega- laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, suhtlemise jms kaudu.
1 tekkinud seos oma kogemusega- ekraani sõltuvus, raskused õige rühi hoidmisega
1 näide, mida oled lastega teinud aga ei teadnud, et see on meediakasvatus- videode vaatamine ja nende analüüs. NT „Jänku Juss“
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2. § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Lasteaed „toetab/.../lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.”
Kuidas on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatu seotud eelneva kolme väitega?
Õpetaja eesmärgistab lasteaias õppe- ja kasvatustegevuse. Kuna meediat kogeb laps kõikjal enda ümber ja tal puudub veel oskus teha vahet, mis on õige ja vale ning milline informatsioon on just tema jaoks, siis vajab ta täiskasvanu juhendamist ja suunamist, et orienteeruda meediamaailmas, et ta kogeks ja saaks tundma meedia positiiveset poolt. Mis õigel juhendamisel tekitab lapsele positiivse maailmapildi.
Meediakasvatust saab siduda kõikide ÕKT valdkondadega. KUIDAS?
Kokkuvõte meediakasvatusest:
Tänapäeval areneb tehnoloogia meeletu kiirusega ja kogub inimesi enda ümber. Me kõik näeme enda ümber palju koolilapsi, kes veedavad palju aega ninapidi telefonis või arvutis. Kuna see käib tänapäeva laste juurde ja täielikult ära seda keelata ei saa, siis on oluline roll täiskasvanutel meedia kasutus muuta ohutuks. Kuidas ja mida internetis ohutult kasutada, oleks soovituslik lapsele selgeks teha juba ennem kooliiga, et ta oleks ohtudest ja võimalustest teadlik. Selles aitavad kaasa just meediaalased teadmised, kõigepeealt peaks täiskasvanu endale selgeks tegema mida meedia endas õigupoolest peidab ja milliseid teadmisi lastele edasi anda, seoses meedia kasulikkuse ja ka ohtudega. Eelkõige on oluline meediakirja oskus, et osata kriitiliselt mõelda, meedias orienteeruda, osata analüüsida ja vastu võtta õiget infot, et õpetada lastele meediakasvatust. Selle eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja meediaoskusi, see on pigem uus suund mitte niivõrd kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning – looja kujundamiseks (Europa 2009, viidanud Kristi Vinter). Sinna alla käib nii teadlikkuse tõstmine emotsionaalsete mõjude-, füüsiliste-, kui ka käitumuslike mõjude kohta.
Nii televiisorist kui ka internetist võib saada väga olulist ja õpetlikku infot filmidest, näiteks loodus- ja tekkefilmid. Muidugi saab kasulikku ja õpetlikku infot ka raamatutest, kuid kui lapsed veel lugeda ei oska, siis ainult piltide vaatamisest võib lastele väheseks jääda. Filmidele on aga enamasti lihtsalt ja selge häälega peale loetud, selgitav ja kirjeldav jutt. Lastele jääb väga kiiresti nähtu meelde. Seega on õpetajal väga hea võimalus kasutada meediakasvatust enda kasuks, laste arendamisel. Kasulikud on ka erinevad õppemängud, mida lapsevanem leiab internetist ja õpetaja saab ise õppetegevusteks luua. Tehnoloogiat on lapsel kõige turvalisem avastada koos täiskasvanuga.
LOENG 1
Meedia ja digitaal tehnoloogia erinevused ja ühisosa sinu arvates?
- Meedia – mingi sõnum, mida edastatakse paberkandjal, ekraanil või raadiost.
- Digitehnoloogia – tehtiline vahend, info vahendamiseks
- Erinevused: digitehnoloogia on reaalselt käega katsutav asi, mis on meedia vahendajaks, meedia on info.
- Ühisosa: sõnumikandjad, info vahendajad
- Kriitilise mõtlemise oskus- selekteerida, mis on õige ja mis on vale, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine.
- Massikommunikatsiooni protsessi mõistmine- meediasõnumi mõistmine ja tõlgendadamine, isiklike tähenduste loomine ja ebaolulise välja filtreerimine.
- Teadlikkus meedia võimalikest mõjudest indiviidile ja ühiskonnale- kõige mõjutatavamad on lapsed. Ja sellest tulenevalt õpetada kriitilist suhtumist meediasse. Kõik mida näed või kuuled ei ole tõsi.
- Meedia analüüsimise ja selle üle arutlemise strateegiate tundmine- sisu üle arutlemine, eristada oluline ebaolulisest, leida vajalik info.
- Meedia sisu kui kultuuri ja meie elu peegeldava ja mõjutava“teksti” mõistmine-erinevate jutustuste ja piltide vaatlemise kaudu.
- Võime nautida, mõista ja väärtustada meedia sisu- hariduslikul eesmärgil, üldise silmaringi laiendamine, teadlikkuse tõstmine.
- Tõhusate ja vastutustundlike meedia loomise oskuste areng- õpetaja suunatud erinevate meedianähtuste tutvustamine, meediasõnumite tõlgendamine koos lastega.
- Põhimeetod on meedia üle arutlemine, õpetada nautima ja väärtustama meedia sisu.
- Suunata ning julgustada lapsi küsima abi ja infot täiskasvanult.
- Olla teadlik enda ümber toimuvast, mitte passiivne ja seetõttu haavatav.
- Oskus õigesti küsimusi küsida, selle kohta, mida sa vaatad, loed või kuulad.
- Emotsionaalsed mõjud (meeleolu) – rahutus, emotsioonide kontroll. Digisõltuvuse tagajärjel tekivad lohutamatud nutuhood, vajadus pidevalt nutiseadmes mängida ja ka raevuhood. Ärritumine digivahendi mittelubamisel. Laps on tihti tujukas.
- Füüsilised mõjud – nägemine, unehäired, kaob sirge rüht, kuna lapsed kipuvad digivahendit kasutades ebaloomulikus asendis olema. Keha muutub nn „lodevaks“
- Käitumuslikud mõjud – agressiivsus kuna mängud kipuvad olema tihti vägivaldsed, närvilisus, reaalsustaju kadu, laps ei taju mängitud aega.
- Vaimsed/tunnetuslikud/kognitiivsed mõjud:
- Areng – liigse tarbimise tagajärjel areng hilistub ning tekivad õpiraskused.
- Ümbritseva maailma mõistmine – reaalsus hakkab segunema.
- Helid- rõõmus muusika vs kurb muusika. Kas tekitab lastele erinevat meeleolu?
- Pildid- pilt võib olla petlik (photoshop). Suurusete muutmine. Mis tundeid tekitab?
- Tekstid- rõõmsalt, kurvalt, ilmekalt loetud tekst. Milline meeldib rohkem ? Tekst on sama.
- Videod- erinevad võimalused tähelepenu saavutamiseks.
- Animatsioonid- illusiooni loomine, suumimine mõjutavad meie maailma.
Sellest loengust sain enda jaoks olulist infot. On oluline, et täiskasvanu mõistaks, mis on meediakasvatus, et toetada last sellega tutvumisel. Kui laps saab algusest saati õiget infot meedia kohta ning kuidas selles maailmas toimida, siis on ka tulevikus vähem selle teemalisi ohte. Meedia võib olla väga kasulik õppevahend, aga selles tuleks osata orienteeruda ja eristada olulisust ebaolulisest.
LOENG 2
Enne kui alustame...
VÄITED: õige või vale
- Lastearstide arvates ei tohiks alla aastased lapsed üldse tehnoloogiat kasutada. – õige
- 5-12 aastased ei tohiks tehnoloogiat kasutada päevas rohkem kui 2 tundi. – õige
- Digitehnoloogia kasutamine nõuab meediakirjaoskust ja selle õpetamist. – vale
- Digivahendite kasutamine võimaldab väikelastel paremini maailma tundma õppida. – vale
- Videodefitsiit tähendab seda, et laste õpetamisel kasutatakse liiga vähe audiovisuaalset materjali. – vale
- 3-aastane laps on piisavalt küps kandma ekraanilt nähtut üle päris ellu. – vale
- Kõige enam muretsevad laste liigse tehnoloogiakasutuse pärast lapsevanemad. – vale
- Digivahendite kasutamine on laste jaoks õpetlik ja hariv siis, kui nad saavad seda teha üksi ja iseseisvalt. – vale
- Aju arengule mõjub tehnoloogia kasutamine pigem hästi.- vale
- Parim viis lapsi tehnoloogia halbade mõjude eest kaitsta on kujundada neis ekraaniväliseid harjumusi ja huvisid, luua lähedane kiindumussuhe ja pühendada neile aega ja tähelepanu kaasates nad täisväärtusliku liikmena pere igapäevategemistesse. – õige
Soovitusi 0-3 eluaastase lapse vanematele
- Lapse arenguks on kõige parem rahulik keskkond ja vähe tehnoloogiat.
- Liigne tehnoloogia kasutamine pole lapsele hea.
- Lapse ei oska seostada ekraanil olevat päris eluga, kui tal puudub eelnev kogemus.Seal on vajalik täiskasvanu seletus.
- Nutiseade ei arenda last enne 2- eluaastat.
- Mida väiksem laps, seda vähem ta ekraanilt õpib.
- Väike laps ei vaja beebivideosid.
- Eelista lapsega koosolemist ja mängimist.
Soovitusi 3-7 eluaastase lapse vanematele
- Digimaailmast hakkab saama õpikeskkond.
- Video vaatamisel on oluline lapsevanema kommentaar ja selgitamine
- Arvutis olemise aeg olgu kooskõlas vanusega.
- Liiga suur meedia tarbimine tekitab sõltuvust ja arenguhäireid.
- Ekraan kui ülestimuleeriv keskkond ei ole hea enne magamajäämist (1h enne mitte lubada kasutada)
- Ekraanivalgus stimuleerib aju üle.
- Eelistage lapsega koosolemist ekraanile.
- 1 tund arvutit ja 1 tund muud tegevust, parem kui õues
- Mida rohkem on päriselu kogemusi, seda rikkalikum on lapse maailm
Loe järgnev (töölehel olev materjal) iseseisvalt läbi ja pane kirja (või kirjuta kommentaar materjali juurde):
1 küsimus- kui palju peaks/võiks õpetama/õpetada meediat eelkoolieas?
1 tekkinud seos õpetamisega- laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, suhtlemise jms kaudu.
1 tekkinud seos oma kogemusega- ekraani sõltuvus, raskused õige rühi hoidmisega
1 näide, mida oled lastega teinud aga ei teadnud, et see on meediakasvatus- videode vaatamine ja nende analüüs. NT „Jänku Juss“
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2. § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Lasteaed „toetab/.../lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.”
- Suur osa sellest, mida me maailma kohta teame, pärineb meediast
- Meedia pole kunagi objektiivne
- Laste maailmapilt?
Kuidas on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatu seotud eelneva kolme väitega?
Õpetaja eesmärgistab lasteaias õppe- ja kasvatustegevuse. Kuna meediat kogeb laps kõikjal enda ümber ja tal puudub veel oskus teha vahet, mis on õige ja vale ning milline informatsioon on just tema jaoks, siis vajab ta täiskasvanu juhendamist ja suunamist, et orienteeruda meediamaailmas, et ta kogeks ja saaks tundma meedia positiiveset poolt. Mis õigel juhendamisel tekitab lapsele positiivse maailmapildi.
Meediakasvatust saab siduda kõikide ÕKT valdkondadega. KUIDAS?
- Mina ja keskkond: vaatleme online kaameratest metsloomi.
- Keel ja kõne: pildi järgi erinevate metsloomade kirjeldamine.
- Matemaatika, kunst: otsime internetist erinevaid metsloomi, prindime ja lõikame välja. Joonistame paberile metsloomade söögikoha ja moodustame kleepides erinevate loomade gruppe, kellel on kõht tühi ja on sööma tulnud.
- Muusika, liikumine: kuulame lastelaule metsloomadest ja jäljendame tantsides nende liikumist. Nt kuidas karu kõnnib, jänes hüppab jne.
Kokkuvõte meediakasvatusest:
Tänapäeval areneb tehnoloogia meeletu kiirusega ja kogub inimesi enda ümber. Me kõik näeme enda ümber palju koolilapsi, kes veedavad palju aega ninapidi telefonis või arvutis. Kuna see käib tänapäeva laste juurde ja täielikult ära seda keelata ei saa, siis on oluline roll täiskasvanutel meedia kasutus muuta ohutuks. Kuidas ja mida internetis ohutult kasutada, oleks soovituslik lapsele selgeks teha juba ennem kooliiga, et ta oleks ohtudest ja võimalustest teadlik. Selles aitavad kaasa just meediaalased teadmised, kõigepeealt peaks täiskasvanu endale selgeks tegema mida meedia endas õigupoolest peidab ja milliseid teadmisi lastele edasi anda, seoses meedia kasulikkuse ja ka ohtudega. Eelkõige on oluline meediakirja oskus, et osata kriitiliselt mõelda, meedias orienteeruda, osata analüüsida ja vastu võtta õiget infot, et õpetada lastele meediakasvatust. Selle eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja meediaoskusi, see on pigem uus suund mitte niivõrd kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning – looja kujundamiseks (Europa 2009, viidanud Kristi Vinter). Sinna alla käib nii teadlikkuse tõstmine emotsionaalsete mõjude-, füüsiliste-, kui ka käitumuslike mõjude kohta.
Nii televiisorist kui ka internetist võib saada väga olulist ja õpetlikku infot filmidest, näiteks loodus- ja tekkefilmid. Muidugi saab kasulikku ja õpetlikku infot ka raamatutest, kuid kui lapsed veel lugeda ei oska, siis ainult piltide vaatamisest võib lastele väheseks jääda. Filmidele on aga enamasti lihtsalt ja selge häälega peale loetud, selgitav ja kirjeldav jutt. Lastele jääb väga kiiresti nähtu meelde. Seega on õpetajal väga hea võimalus kasutada meediakasvatust enda kasuks, laste arendamisel. Kasulikud on ka erinevad õppemängud, mida lapsevanem leiab internetist ja õpetaja saab ise õppetegevusteks luua. Tehnoloogiat on lapsel kõige turvalisem avastada koos täiskasvanuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar