Artiklite ülevaade ja analüüs
Powell, P. J. (2010). The Messiness of Readiness. Early Learning.
Antud artikli autor mõtiskleb selle üle, mis on koolivalmidus ja millal on laps kooliküps. Koolivalmiduse terminit peetakse üldlevinud mõisteks. Mõiste varieerub vastavalt kontekstist. Õpetajatel, lastevanematel, poliitikutel jne. on erinevad arusaamad koolivalmidusest. Suures joones ollakse samal arvamusel, et koolivalmidus on seotud sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega ning koolivalmidus on omadus, mis kujuneb lapse kasvades ja annab edukuse koolis.
Samuti arutleb autor koolivalmidust hindavate testide ja selle üle, et samas vanuses lapsed võivad olla oma arenguastmelt väga erinevad. Koolid peaksid lähtuma laste arengust periooditi, mitte lapsi võrdlema üksteisega. Koolid peaksid olema valmis kohanema lapse individuaalse arenguga ning võimaldama neile eduelamusi. Head koolid on need, kes mõistavad, et lapsed on erinevad ja väärtustavad professionaalseid õpetajaid, kes oskavad toetada laste arengut. Haridus on lapse õigus, ning nad on oma loomult valmis õppima ning täiskasvanutel on kohustus pakkuda neile võimalikult palju võimalusi selleks.
Sahin, I. T., Sak, R. & Tuncer, N. (2013). Comparison of Preschool and First Grade Teachers’ Views about School Readiness. Educational Sciences: Theory and Practice.
Antud artikkel põhineb uuringul, milles uuriti 35 lasteaia õpetaja ja 35 esimese klassi kooli õpetajate arvamust, koolivalmiduse kohta. Uuringus osalejad valiti sihipäraselt, et saada palju mitmekesist informatsiooni.
Koolivalmiduse definitsiooni kohta kasutasid lasteaiaõpetajad ja esimese klassi õpetajad erinevaid märksõnu. Enamik õpetajatest rõhutas, et kõige olulisem kooliküpsuse protsessis on perekond. Mõned õpetajad pidasid oluliseks hoopis õpetajat või last ennast. Oluliseks peeti alushariduse rolli laste kooliks ettevalmistamisel, põhjuseid oli erinevaid. Enamus õpetajaid arvasid, et lugema ja kirjutamise õpetamine koolieelses lasteasutuses on lapsele pigem negatiivse mõjuga. Uuringus osalenud pedagoogid andsid soovitusi lapsevanematele, lastele õpetajatele ja koolidele, mis võiks muuta koolivalmiduse protsessi kergemaks ja efektiivsemaks.
Lapsevanemad võiksid teha kooliga tihedamat koostööd, omama rohkem teadmisi lasteaia- ja kooli hariduse kohta, aitama lastel ehitada positiivne suhtumine kooli, hoolitsema lapse eest ja teda kiitma.
Õpetajatele oli soovitus, et lapsed peaksid enne esimest klassi käima lasteaias, lasteaiaõpetajad peaksid tegema kooliga tihedamat koostööd, näiteks külastama klasse ja esimese klassi õpetajaid.
Murekohtadena nähti, et kooli minevad lapsed ei suuda hästi kohaneda akadeemilises ja õpetaja juhitud keskkonnas, kus mängu on vähem. Samuti kehtib lapsele koolis rohkem piiranguid. Lastel on probleeme vaikuse hoidmisega ning ühel kohal kaua püsimisega. Kuid üldiselt näitas uuring, et lasteaia- ja kooli õpetajatel on sarnased vaated koolivalmiduse kohta.
21. sajandi eesmärk on lapsi rohkem ette valmistada elukestvaks õppeks kui kooli eksamiteks.
K.Uudelt, K.Rikson (2010) Koolivalmidus
Artiklis on autorid välja toonud, mis on koolivalmidus. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemal tasemel õpitegevusele. See on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks ja väljendub soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. (K. Uudelt, K. Rikson, 2010)
Koolivalmidusel on 3 arenguaspekti: füüsiline ehk kehaline areng, vaimne areng ja sotsiaalne areng. Füüsilisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime, selle kohta saab lapsevanem infot perearstil. Vaimse arengu aspektis on olulised: vaatlusoskus, terviku tajumine, kujutlused ruumist, silmamäädu areng, tähelepanu koondamise võime ning kujutlused ajast. Sotsiaalse küpsuse all mõistetakse, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi ning lapsel on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda.
Õpetajad peavad kooli astumisel oluliseks eelkõige lapse emotsionaalset tasakaalu ja suutlikust keskkonnas kohaneda. Mängu peetakse koolieelses eas väga oluliseks.
Soovitustena lapsevanematele enne lapse kooli minemist:
Antud artiklitest põhinevad 2 mõtisklustel, mis on koolivalmidus ja millal lapsed on kooliküpsed. Üks neist põhineb aga läbiviidud uuringul, mida lasteaia- ja kooliõpetajad peavad koolivalmiduseks. Artiklites on välja toodud palju mõttekohti ja soovitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, seoses koolivalmidusega. Isiklikult meeldis mulle lugeda nendest artiklitest soovitusi, kuidas mina lapsevanemana saaksin oma sügisel kooli minevat last toetada ja millele rõhku panna.
Viited:
Powell, P. J. (2010). The Messiness of Readiness. Early Learning.
Antud artikli autor mõtiskleb selle üle, mis on koolivalmidus ja millal on laps kooliküps. Koolivalmiduse terminit peetakse üldlevinud mõisteks. Mõiste varieerub vastavalt kontekstist. Õpetajatel, lastevanematel, poliitikutel jne. on erinevad arusaamad koolivalmidusest. Suures joones ollakse samal arvamusel, et koolivalmidus on seotud sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega ning koolivalmidus on omadus, mis kujuneb lapse kasvades ja annab edukuse koolis.
Samuti arutleb autor koolivalmidust hindavate testide ja selle üle, et samas vanuses lapsed võivad olla oma arenguastmelt väga erinevad. Koolid peaksid lähtuma laste arengust periooditi, mitte lapsi võrdlema üksteisega. Koolid peaksid olema valmis kohanema lapse individuaalse arenguga ning võimaldama neile eduelamusi. Head koolid on need, kes mõistavad, et lapsed on erinevad ja väärtustavad professionaalseid õpetajaid, kes oskavad toetada laste arengut. Haridus on lapse õigus, ning nad on oma loomult valmis õppima ning täiskasvanutel on kohustus pakkuda neile võimalikult palju võimalusi selleks.
Sahin, I. T., Sak, R. & Tuncer, N. (2013). Comparison of Preschool and First Grade Teachers’ Views about School Readiness. Educational Sciences: Theory and Practice.
Antud artikkel põhineb uuringul, milles uuriti 35 lasteaia õpetaja ja 35 esimese klassi kooli õpetajate arvamust, koolivalmiduse kohta. Uuringus osalejad valiti sihipäraselt, et saada palju mitmekesist informatsiooni.
Koolivalmiduse definitsiooni kohta kasutasid lasteaiaõpetajad ja esimese klassi õpetajad erinevaid märksõnu. Enamik õpetajatest rõhutas, et kõige olulisem kooliküpsuse protsessis on perekond. Mõned õpetajad pidasid oluliseks hoopis õpetajat või last ennast. Oluliseks peeti alushariduse rolli laste kooliks ettevalmistamisel, põhjuseid oli erinevaid. Enamus õpetajaid arvasid, et lugema ja kirjutamise õpetamine koolieelses lasteasutuses on lapsele pigem negatiivse mõjuga. Uuringus osalenud pedagoogid andsid soovitusi lapsevanematele, lastele õpetajatele ja koolidele, mis võiks muuta koolivalmiduse protsessi kergemaks ja efektiivsemaks.
Lapsevanemad võiksid teha kooliga tihedamat koostööd, omama rohkem teadmisi lasteaia- ja kooli hariduse kohta, aitama lastel ehitada positiivne suhtumine kooli, hoolitsema lapse eest ja teda kiitma.
Õpetajatele oli soovitus, et lapsed peaksid enne esimest klassi käima lasteaias, lasteaiaõpetajad peaksid tegema kooliga tihedamat koostööd, näiteks külastama klasse ja esimese klassi õpetajaid.
Murekohtadena nähti, et kooli minevad lapsed ei suuda hästi kohaneda akadeemilises ja õpetaja juhitud keskkonnas, kus mängu on vähem. Samuti kehtib lapsele koolis rohkem piiranguid. Lastel on probleeme vaikuse hoidmisega ning ühel kohal kaua püsimisega. Kuid üldiselt näitas uuring, et lasteaia- ja kooli õpetajatel on sarnased vaated koolivalmiduse kohta.
21. sajandi eesmärk on lapsi rohkem ette valmistada elukestvaks õppeks kui kooli eksamiteks.
K.Uudelt, K.Rikson (2010) Koolivalmidus
Artiklis on autorid välja toonud, mis on koolivalmidus. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemal tasemel õpitegevusele. See on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks ja väljendub soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. (K. Uudelt, K. Rikson, 2010)
Koolivalmidusel on 3 arenguaspekti: füüsiline ehk kehaline areng, vaimne areng ja sotsiaalne areng. Füüsilisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime, selle kohta saab lapsevanem infot perearstil. Vaimse arengu aspektis on olulised: vaatlusoskus, terviku tajumine, kujutlused ruumist, silmamäädu areng, tähelepanu koondamise võime ning kujutlused ajast. Sotsiaalse küpsuse all mõistetakse, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi ning lapsel on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda.
Õpetajad peavad kooli astumisel oluliseks eelkõige lapse emotsionaalset tasakaalu ja suutlikust keskkonnas kohaneda. Mängu peetakse koolieelses eas väga oluliseks.
Soovitustena lapsevanematele enne lapse kooli minemist:
- Valida võimalikult lähedal asuv kool;
- Koolikatseid mitte võtta liiga tõsiselt ja mitte tekitada sellega lapses pingeid;
- Võimalikult palju ühistegevusi: vestlusi, mängimist, jalutamist jne;
- Koostada võimalikult täpne päevakava, arutleda koos läbi järgmise päeva toimingud;
- Läbida koos lapsega koolitee, rääkida ohutusest;
- meelde jätta kodune aadress ja vanema telefoni number;
- Ei drillimisele, olulisem kujundada lapses positiivset suhtumist kooli ja õppimise suhtes;
- Lapsele ette lugemine aitab kaasa lugema ja kirjutama õppimisel ning aitab arendada üldist kirjandushuvi ja kuulamisoskust.
Antud artiklitest põhinevad 2 mõtisklustel, mis on koolivalmidus ja millal lapsed on kooliküpsed. Üks neist põhineb aga läbiviidud uuringul, mida lasteaia- ja kooliõpetajad peavad koolivalmiduseks. Artiklites on välja toodud palju mõttekohti ja soovitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, seoses koolivalmidusega. Isiklikult meeldis mulle lugeda nendest artiklitest soovitusi, kuidas mina lapsevanemana saaksin oma sügisel kooli minevat last toetada ja millele rõhku panna.
Viited:
- Powell, P. J. (2010). The Messiness of Readiness. Early Learning.
- Sahin, I. T., Sak, R. & Tuncer, N. (2013). Comparison of Preschool and First Grade Teachers’ Views about School Readiness. Educational Sciences: Theory and Practice.
- K.Uudelt, K.Rikson (2010) Koolivalmidus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar