Õuesõppe õppe -ja kasvatustegevuse kava

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev:     6.10.2017	Laste vanus:    6-7        Laste     arv:     18	Üliõpilane: Sirli Kahar
Teema: Värvikirev sügis
Eesmärgid:     Üldoskused: Laps tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi Mina ja keskkond: Laps oskab seostada muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada. Keel ja kõne: Laps oskab kirjeldada tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi põhisisu ning olulised detailid. Liikumine: Laps oskab mängida 2–4 reegliga liikumismängu.
Ettevalmistus: Õpetaja valmistab lastele ette munakarbid piltidega, mõtleb läbi matka teekonna ja piiritleb punaste lintidega tegevusala. Lastega on metsas kaasas kaks õpetajat ja õpetaja abi.

Tegevuse käik

Tegevuse     osad, tegevus-liigid	Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused,     kasutatavad meetodid, mängulised võtted	Vahendid
Sissejuhatus	Planeeritud on jalutuskäik metsa. Lapsed panevad ennast matkaks valmis, igaühel seljakotis istumisalus, luup ja munakarp piltidega ning seljas neoonsed helkurvestid. Õpetaja räägib lastele, et looduses on nii palju erinevaid värve. Lähme otsime millised võiksid olla sügisevärvid ja kas me märkame millised muutused on toimunud looduses sügisel. Lastega on matkal kaasas kolm õpetajat, kes lapsi suunavad ja tagavad ohutuse.	Helkurvestid, punased lindid
Põhiosa	Lasteaiast metsalagendikule jalutades ja vahepeal peatudes vaadeldakse sügises leiduvaid värve. Arutletakse selle üle, miks lehed muudavad värvi ja maha langevad. (Toitained liiguvad juurtest ülespoole lehtedesse, ilma külmenedes aga lehtedesse nii palju enam toitaineid ja vett ei liigu, lehekanna ja võrse vahele hakkab kasvama korkjas rakukiht, mis takistab vee juurdevoolu lehtedesse, suvel kogunenud värvid muutuvad erksamaks ja lõpuks lehed langevad maha) Õpetaja võtab puu otsast oksa koos lehega ja näitab lastele kuhu tekib nn “kork” ja leht langeb oksa küljest ära. (Sügise värvid on soojades toonides. Millised võiksid olla soojad toonid? Vaata ümberringi, kas oskad neid nimetada?) Metsalagendikule jõudes küsib õpetaja lastelt kas nad tahaksid natuke puhata. Istutakse ringis maha istumisalustele. Õpetaja küsib lastelt, kas kõik lapsed, kes alustasid lasteaiast matkamist, on nüüd meiega koos ringis. Selleks, et seda teha on õpetajal nimekiri kontrollimiseks. Loetakse koos lastega tervitussalmi: Täna tuleb tore päev, Enda ümber sõpru näen. Tere sõber, tere, tere, Koos on meie lastepere. Tere hommikust ….. (iga laps ütleb õpetaja osutamisel oma nime, õpetaja kontrollib paberilt lapse nime). Õpetaja küsib lastelt, et kas nad on piisavalt puhata saanud ja kas teeme oma virgutusliigutused ka. Tõuseme püsti (õpetaja näitab ette): Tõusen üles päikesega, (sirutavad käed üles) Raputan ennast rõõmuga. ( raputavad ennast) Hästi pikaks sirutan, ( sirutavad käed kõrgele üles) Puuna ennast kõigutan, (kiigutavad ennast) Maad ma tänan toidu eest, (puudutavad käega põrandat) Sõber rõõmsa tuju teeb. (kallistavad enda kõrval sõpra)    Õpetaja palub lastel istuda ja avada oma seljakotid, milles on munakarbid, nende peal on 10 pilti, mille alla karbi sisse saavad nad otsida loodusest esemeid. Piltide juurde on trükitähtedega kirjutatud esemete nimetused. Lapsed proovivad neid koos lugeda. Karpidel on sõnad/pildid: KÄBI, OKKAD, SAMMAL, KIVI, PUNANE LEHT, ROHELINE LEHT, KOLLANE LEHT, SEEN, PIHLAKAS, TAMMETÕRU Õpetaja palub lastel täita võimalikult palju tühje kohti munakarbis ja leida igale pildile vastav ese. Lagendikule on õpetaja eelnevalt puude otsa sidunud punasest paelast märgid, et piiritleda otsimise ala. Õpetaja palub lastel punastest paeltest mööda mitte minna. Otsimise ajal õpetaja kiidab ja julgustab lapsi. Kui lapsed on oma otsingud lõpetanud, siis õpetaja palub lapsed ringi tagasi istuma, arutletakse leitud esemete üle (kas lapsed leidsid kõik esemed? Mille leidmine oli kõige raskem/kergem? jne.) Õpetaja palub lastel kotist võtta luubid, vaadeldakse igat eset eraldi (mida lapsed iga konkreetse eseme juures märkavad? Millised on esemetele iseloomulikud tunnused?). Õpetaja kiidab igat last tähelepanekute tegemise eest. Lõpetuseks suletakse munakarp ja pannakse kotti. Õpetaja pakub välja, et nüüd võiks natukene ka mängida. Õpetajal on kaasas riidest kott, mis täitetakse üheskoos käbidega. Paika pannakse mängupiirid, punastest märkidest kaugemale ei ole hea minna. Liikumismäng „Rebasejaht“. Üks lastest on rebane, talle pannakse taha nöörist saba. Rebasel on käes kott käbidega. Teised lapsed loevad silmad kinni kahekümneni. Rebane läheb sel ajal peitu jättes endast maha käbiderea. Teised lapsed otsivad rebase üles järgides käbisid. Mängu mängitakse 5 korda.	Istumisalused, luup, munakarbid, riidest kott
Lõpetus	Õpetja    kutsub lapsed kõik enda juurde ja teeb ettepaneku minna lasteaeda tagasi. (Kindlasti on kõikidel lastel juba kõhud tühjaks läinud.) Lasteaeda jõudes vahetavad lapsed riided ja seni kuni õpetaja abi valmistub lõunasöögiks, saavad lapsed õpetajalt oma nimega sildi. Lapsed panevad oma leitud kogumiku aknalauale ning lisavad oma nime. Kõik lapsed saavad tutvuda ka teiste laste leidudega. Õpetaja tänab lapsi toreda matka eest ja palub lapsed lauda.